Vana-Egiptuses said surnud värske soengu
Vana-Egiptuses sätiti surnute juuksed juuksegeeliga soengusse, sest stiili peeti oluliseks ka hauataguses elus.  Stiili võtmeks oli soeng. Enda stiilsemaks muutmise nimel sätiti nii meeste kui naiste juuksepalmikud palsameerimise ajaks soengusse rasvast saadud geeli abil. Manchesteri ülikooli arheoloogid leidsid tõendeid muistsete egiptlaste edevuse kohta 3000 aasta vanusest muistsest kogukonna matmispaigast. Hauakambri maalingutel on kujutatud inimesi, kelle pealael on koonusekujulised esemed, mis arvatakse olevat lõhnastatud loomarasva kamakad. Hauakambrist leitud muumiate juuksed olid teadlaste sõnul soengusse sätitud ja korralikult lokitud, kirjutas New Scientist.  Teadlased uurisid 15 Egiptuses asuva Dakhla oaasi hauakambrist leitud muumia ning kolme USA, Suurbritannia ja Iirimaa muuseumites hoitava muumia juukseid. Muumiad pärinevad 2300-3500 aasta tagusest ajast ning palsameeritud kehad kuulusid meestele ja naistele, kes olid surres 4 kuni 58 aastased. Muumiate valgus- ja elektronmikroskoopidega uurimine näitas, et kuigi enamuse muumiate juuksed olid kaetud rasvase ollusega, oli osade puhul kasutatud siiski ka mingit vaigulist ainet.Nad väärisid seda Teadlased eraldasid lahusti abil juustel olevad rasva- ja vaigukihid ning analüüsisid nende keemilist koostist. Nad avastasid, et juukseid katvad ollused erinesid tavalistest palsameerimisel kasutatavatest ainetest. Kahe kiilaks aetud muumia pealael leidus aga samu palsameerimisvahendeid, mis keha ümber mässitud sidemeteski. Muumiaid uurinud teadlase Natalie McCreeshi sõnul kaeti surnu keha ilmselt vaiguliste ainetega, juuksed aga määriti või pesti ja kaitsti teiste vahenditega ning seati surnud isiku identiteedi säilitamiseks uuesti soengusse.  Itaalia Pisa ülikooli teadlane Maria Perla juhib tähelepanu asjaolule, et Vana-Egiptus ei olnud ainus muinasaja ühiskond, kus mumifitseerimisel inimeste juuksehoolduse pärast muretseti. Ka Lõuna-Ameerikas kasutati surnute säilitamiseks vaiku ja pigi ning  nende juukseid värviti puudriga. Üldlevinud arvamuse järgi ajasid kõik muistsed egiptlased oma pea paljaks, kuid tegelikult tegid seda ainult preestrid ja preestrinnad, kes tundsid selle üle uhkust. Perla sõnul on kogu mumifitseerimise mõte säilitada inimese keha sellisena nagu see eluajal oli. Kuna inimesele on omane soov olla ilus, valmistasid muistsed egiptlased oma surnuid järgmiseks eluks ette, seades korda nende soengud ja riietades nad pidurõivastesse. Uuring ilmus ajakirjas Journal of Archaeological Science.
