Esimeste Maa-elanike au läheb väävlibakteritele
Bakterid said miljardeid aastaid tagasi ilma hapnikuta edukalt hakkama, näitas Austraalia lääneosast leitud kivististe uurimine. Lääne-Austraalia kivistised on paleontoloogides tekitanud palju põnevust ja ka pettumusi.  3,5 miljardi aasta vanuseid Apex Cherti piirkonna fossiile peavad osad uurijad mitte elusorganismide jäänusteks vaid hoopis mineraliseerumisprotsessil tekkinud moodustisteks. Uus kandidaat vanima kivistise tiitlite tuleb samast piirkonnast  Strelley Pool asub umbes 30 kilomeetri kauguse Apex Chertist.  Lääne-Austraalias leiduvad ühed vanimad kivimid kogu Maal. Need tekkisid siis, kui temperatuur maailmameres oli umbes 50 kraadi Celsiuse järgi, looded olid tugevad ning vulkaaniline aktiivsus ülikõrge. Lääne-Austraalia ülikooli ja Oxfordi ülikooli teadlaste väitel on seekord tegu tõesti iidsete mikroobide fossiilidega.  David Wacey ja Martin Bracier uurisid kivistisi elektronmikroskoobi ning uusimate spektroskoopiameetoditega.  Kivististe läbimõõt oli kuni 80 mikromeetrit, nende kuju ning paiknemine meenutas igati bakterirakke. Süsiniku isotoopide analüüs toetas oletust, et tegu on mikroobijäänustega. Lisaks leidsid uurijad kivististe rakuseintes ja rakkude vahel tibatillukesi püriidi ehk "kassikulla" terakesi.  Sarnast püriidiladestumist esineb ka nendel tänapäevastel bakteritel, kes saavad energiat väävliühendite muundamisreaktsioonidest. Seetõttu usuvad paleontoloogid, et vanimate mikroobide ainevahetus põhines väävlil. Brasier´ sõnul on väävlibakterid tänapäeval üsna tavalised.  Paljud nendest elutsevad kuumaveeallikates ning ookeanipõhjas.  Praegused väävlilembesed mikroobid saavad äärmuslike elutingimustega sama hästi hakkama kui nende ürgses soojas meres elutsenud eellased. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.          
