Miks on mõned inimesed agressiivsemad?
Õnnehormoon serotoniin aitab ajul vihahooge taltsutada. Nälg või stress panevad ajus serotoniinitaseme kõikuma. Need muutused mõjutavad ajupiirkondi, mis aitavad inimestel oma viha kontrollida, näitas Cambridge´i teadlaste uurimus. Avastus võib selgitada, miks on mõned inimesed agressiivsemad kui teised. Madala serotoniinihulga seost agressiivsusega on näidatud ka varem. Nüüd suutsid neuroteadlased kindlaks teha, kuidas virgatsaine aju ning käitumist mõjutab. Uurimuses osalesid terved vabatahtlikud. Kindlatel päevadel said nad toiduga aminohapete segu, milles puudus trüptofaan- serotoniini tootmiseks vajalik aminohape. Nii hakkas serotoniinitase katsealuste kehas päevade lõikes kõikuma.  Vabatahtlikud vaatasid fotosid inimeste vihastest, kurbadest ja neutraalsetest näoilmetest. Samal ajal uurisid teadlased uurisid katsealuste aju funktsionaalse magnetresonantstomograafiga ning jälgisid aju eri osade reaktsioone ja nende omavahelist koostööd. Selgus, et madal serotoniinitase muutis aju eri osade omavahelise suhtlemise raskeks. Nii võib mandeltuuma poolt genereeritud tunnete kontrollimine ajukoores olla raskem. Isiksuseomaduste küsimustiku põhjal tegid uurijad kindlaks, kes katsealustest olid agressiivsema iseloomuga. Serotoniinitaseme langemisel oli nendele inimestele suurem mõju  mandeltuum ja ajukoor ei saanud enam info vahetamisega hakkama.  "Aastakümneid oli teada, et serotoniin mängib agressiivsuse tekkimises olulist rolli. Alles nüüd on tehnika nii kaugele arenenud, et me suudame keemiliste virgatsainete rolli ajus täpselt uurida," ütles uurimuse autor Molly Crockett. Kuigi tulemused saadi tervete inimeste uurimisel, loodavad autorid, et need aitavad selgitada perioodilise ägestumishäire tekkepõhjuseid. Seda haigusseisundit iseloomustavad näilise põhjuseta vallanduvad plahvatuslikud vihahood. Uurimus ilmus ajakirjas Biological Psychiatry. Serotoniin võib olla ka põhjus, miks kliinilist surma kogenud inimesed kirjeldavad erakordseid surmaeelseid kogemusi.
