Inimese eellased kokkasid juba 1,9 miljonit aastat tagasi?
Inimese esivanemad võisid toiduvalmistamisega tegeleda juba 1,9 miljonit aasta eest, näitas värske uuring. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringu tulemused võivad selgitada ka, miks kaasaegsetel inimestel on väikesed hambad . Harvardi ülikooli teadlse ja uuringu ühe autori Chris Organi sõnul võib inimese eellase Homo erectuse hammaste suuruse juures täheldada dramaatilist muutust, mille põhjustas tõenäoliselt küpsetatud toidu söömine.  Toiduvalmistamise tulemusel tekkis meie esivanematel rohkem vaba aega, sest päevase toiduvajaduse rahuldamiseks ei pidanud enam nii palju sööma. Seda aega sai kasutada muude asjadega tegelemiseks. Töödeldud toitu on ka kergem närida ja seedida ning kuna närimine peenestab toitu, suureneb ka seeditava toidu pind, millelt sooled toitaineid verre saavad imada. Tulemuseks on suurem saadava energia hulk toidukoguse kohta ning väiksem seedimiseks ja soolestiku tühjendamiseks kuluv aeg.Närimisele kuluv aeg Teadlased mõõtsid kaasaegsete inimeste, inimese väljasurnud eellaste ning šimpanside ja teiste kaasaegsete ahvide hammaste suurust ja kehamassi. Kogutud info põhjal hindasid nad väljasurnud liikidel närimisele kulunud aega. Šimpansid kulutasid toidu närimisele inimestest umbes kümme korda rohkem aega ehk ligikaudu poole päevast. Inimestel kulub närimisele oluliselt vähem aega seetõttu, et me sööme peamiselt valmistoitu.  Närimisele kulunud aja poolest sarnanesid meie väljasurnud esivanemad aga pigem kaasaegse inimese kui šimpansiga. 1,9 miljonit aastat tagasi elanud Homo erectuskulutas toitumisele umbes kuus protsenti ning umbes 150 00040 000 aastat tagasi elanud neandertallased seitse protsenti päevast. Statistilise analüüsi järgi on see võrreldav inimestel närimisele kuluva ajaga.  Inimese veelgi kaugem sugulane, enam kui 2 miljonit aastat tagasi elanud Homo habilis, kulutas oma ajast söömisele üle seitsme protsendi ning Homo rudolfensis üle üheksa protsendi ajast. Kuigi need näitajad on šimpanside poolt söömisele kuluva ajaga  võrreldes palju väiksemad, langevad nad siiski kõigest kaasaegsete inimeste poolt toitumisele kulutatava ajavahemiku ülemisele piirile. Seega ei ole teadlastel võimalik kindlalt väita, et muutused nende inimese eellaste purihammaste suuruses põhjustas muutunud toitumiskäitumine. Teadlaste sõnul võib aga kindlasti väita, et Homo erectus kulutas toitumisele umbes sama palju aega kui kaasaegsed inimesed. Samas ei välista see, et ka varasematel liikidel võis söömisele kuluda sama vähe aega.Kuhu jäi tuli? Lisakalorid ja rohkem vaba aega mõjutasid oluliselt kaasaegsete inimeste ning isegi keele ja seltsielu arengut - üheltpoolt ei saa täis suuga rääkida, teisalt võib aga toiduvalmistamine olla seltskondlik tegevus. Chris Organi sõnul muutus toiduvalmistamine väga tähtsaks inimesele iseloomulikuks tunnusjooneks. Ka kõikides tänastes kultuurides kulutavad inimesed toiduvalmistamisele palju aega. Muuhulgas võimaldab see rahuldada inimese aju suurt energiavajadust ning palju ringi liikuda. Inimese eellaste toidusedel koosnes köögiviljadest, mugulatest ning erinevat sorti lihast. Muistse toiduvalmistamise viiside hulka pidid kuuluma ka tulel küpsetamine ja kividega pudruks tampimine.  Ainus nõrk koht selle teooria juures on tõendite puudumine nii kauges minevikus tule abil toiduvalmistamise kohta - vanimad tõendid inimese esivanemate poolt tule kasutamise kohta pärinevad umbes miljoni aasta tagusest ajast. Kui ka ligi kaks miljonit aastat tagasi valmistati toitu tulel, siis peaks olema säilinud jälgi toonastest tuleasemetest.
