Hiire aju geeniatlas sai valmis
Inimese ja laborihiire geenid on pea 90 protsendi ulatuses samad. Hiire ajukoore geenide tundmaõppimine aitab paremini aru saada inimesel esinevate närvisüsteemi haiguste tekkepõhjustest.  Suurbritannia rahvusliku terviseinstituudi genoomiuurijad ja Oxfordi ülikooli neuroteadlased avaldasid hiire geeniatlase ajakirjas Neuron. Uurimus kirjeldab rohkem kui 11 000 geeni aktiivsust tervete laborihiirte suuraju koore erinevates rakukihtides. Uurijad eraldasid rakukihid, seejärel puhastasid igast kihist välja RNA-molekulid, sealhulgas ka mRNA. Seda tüüpi RNA-molekule toodab rakk siis, kui geenid on aktiivsed.  Seejärel muutsid uurijad RNA DNAks ja eraldasid selle järjestuse. DNA aluspaaride infot analüüsis võimas arvutipilv, et teha kindlaks geenide avaldumise muster kihtide kaupa. Saadud info põhjal koostati geenide aktiivsuse kaart.  Nüüd on võimalik hakata looma seoseid ajuanatoomia, geenide ja võimalike haiguslike protsesside vahel.  Uurijad tegid kindlaks, et rohkem kui pooled geenidest olid ajukoore kihtides erinevalt avaldunud. "Leidsime, et mõnede inimese haigustega seotud geenid on aktiivsed kindlas ajukoorekihis. Näiteks Parkinsoni tõvega seotud geenid avaldusid viiendas kihis, kuid Alzheimeri tõvega seotud geenid olid aktiivsed teises ja kolmandas kihis. See pakub huvitavat uurimismaterjali, et teha kindlaks haiguste tekkimise täpne mehhanism," ütles uurimuse esimene autor Grant Belgard. Lisaks leidsid teadlased erinevaid mittekodeerivaid RNA-molekule, mis võivad geenide avaldumist mõjutada.  Uurimus kinnitab ka splaissingu-nimelise mehhanismi olulisust geenide avaldumisel.  Nimelt on päristuumsete elusolendite geenid katkendliku ehitusega.  Need sisaldavad mittekodeerivaid osi ehk introneid, mida on RNA töötlemisel võimalik välja jätta ning nii saab ühelt geenilt toota mitut erinevat valku.  Ka selline valkude tootmise muster oli ajukoore kihtides erinev. Atlas on vabalt kättesaadav internetiaadressil http://genserv.anat.ox.ac.uk/layers.          
