Kliimatsüklid põhjustavad kodusõdu?
Troopilistes piirkondades kahekordistub ilmastikunähtus El Niño aastatel kokkupõrgete arv. El Niño puhul soojeneb Vaikse ookeani idaosa pinnakiht, tuues endaga kaasa vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul ja põuad Austraalias. Nähtuse põhjuseks on tuulesuuna püsiv muutus. El Niño esineb Vaiksel ookeanil keskmiselt 3 kuni 7 aasta järel. Troopikavööndis mõjutab ilmastikku aastast aastasse El Niño lõunaostsillatsiooni (ENSO) nime kandev nähtus, mille osaks on lisaks El Niño faasile ka külm La Niña faas. Ajakirjas Nature avaldatud värske analüüs näitas, et looduslikel kliimatsüklitel võib ekvaatori piirkonnas olla märkimisväärne mõju sõjale ja rahule - soojadel ja kuivadel El Niño aastatel on troopilises piirkonnas asuvates riikides relvastatud konflikti ja kodusõja puhkemise oht kaks korda suurem kui jahedama La Niña ajal.  Uuring heidab valgust ka palju vaieldud teemale, kas kliimamuutusel on arvestatav mõju vägivallale ja ühiskonna stabiilsusele, eriti arengumaades. Teaduskirjanduses on selles osas püsinud eriarvamused  osa teadlasi arvab, et arvestatavat kliimasignaali ei ole konfliktide statistikast võimalik leida. Varasemad uuringud on keskendunud sellele, kuidas võib suurendada konfliktiohtu inimtegevuse põhjustatud nn inimtekkeline kliimamuutus.  California ülikooli teadlaste 2009. aasta uuring leidis, et relvastatud konflikti tõenäosus Sahara-taguses Aafrikas oli alates 1981. aastast osadel ebatavaliselt soojadel aastatel tavalisest poole võrra suurem. Kriitikud on selle uuringu puhul aga osutanud statistilistele probleemidele, mis võisid põhjustada valesid järeldusi. Näiteks seostas see uuring kodusõja puhkemisega tõenäoliselt juhuslikke lokaalseid õhutemperatuuride ja sademete hulga muutusi. Võimaliku kriitika vältimiseks otsustas Princetoni ülikooli majandusteadlane Solomon Hsiang koos kolleegidega vaadelda, kuidas on konfliktiohtu mõjutanud ajaloolised globaalsed kliimamuutused.Selge signaal Teadlased jagasid oma eksperimendi jaoks maailma piirkondadeks, mis on ENSO poolt tugevasti mõjutatud (Lõuna-Ameerika troopilised piirkonnad, Aafrika, Aasia Vaikse ookeani piirkond, sealhulgas osa Austraaliast) ning piirkondadeks, mida ENSO oluliselt ei mõjuta. Seejärel otsisid nad esimesest piirkondade rühmast seoseid kliima ja seal aastatel 1950-2004 puhkenud relvastatud konfliktide vahel.  Teadlasterühm avastas väga selge signaali - võrreldes La Niña aastatega  kahekordistub (tõuseb kolmelt protsendilt kuuele) El Niño aastatel ENSO poolt mõjutatud piirkondades tsiviilkonflikti risk. Hsiangi arvates võisid paljudel juhtudel El Niño mõjud konflikti puhkemist ka lihtsalt kiirendada. Uuringu kokkuvõtva järelduse kohaselt võis alates 1950. aastast toimunud 240 tsiviilkonfliktist ligikaudu viiendik olla seotud ENSOga. Kõik teadlased ei pea aga teemat ammendatuks. Ka uuringu autorid möönavad, et põhjusliku seose esinemist kliima ja konflikti vahel on raske tõestada.  Hsiangi sõnul on hetkel pooleli mitu erinevat El Niño sündmuste mõju lokaalsetele vägivallapuhangutele käsitlevat uuringut. Tema sõnul on kahe nähtuse vahel esinevate seoste osas tõstatatud erinevaid hüpoteese, kuid hetkel pole kindel, milline neist tõene on.  Üks võimalus on, et El Niño aastatel kukub põllumajanduslik sissetulek sedavõrd palju, et puhkeb vägivald. Enamgi veel, psühholoogide arvates soodustab erakordselt soe ilm agressiivse käitumise levikut. Kindlasti ei ole aga El Niño sündmused konfliktide ainsaks tekkepõhjuseks. Autorite sõnul ei ole hetkel alust ka arvata, et inimtegevusest tingitud kliimasoojenemine põhjustaks rohkem relvastatud konflikte ja suuremat poliitilist ebastabiilsust.
