Hobune kodustati juba kiviajal
Saudi Araabia 9000 aasta vanusest asulakohast leiti tõendeid hobuste kodustamise kohta.  Hobune on inimese kaaslane nii sõjas kui rahus juba pikka aega. Ulukhobuseid kujutavad koopamaalingud ning hobuseluud on olemas juba paarikümne aastatuhande taguste arheoloogiliste leidude hulgas.  Mõned uurijad on kindlad, et metsikute hobuste liha ja piima kasutati juba palju varem. Ajaloolaste seas on levinud arvamus, et Aasia rändhõimud kodustasid hobuse umbes 5500 aastat eest.   Ilmselt hakkasid inimesed loomi karjatama ja tarastama, et oma toidulauale lisa saada ning seejärel muutusid loomad abilisteks töötegemise juures.  Esimesed kindlad tõendid kodustatud ratsude kohta, nimelt sõjavankrid, pärinevad nelja tuhande aasta tagusest ajast. Araabia poolsaarel Al-Maqaris toimunud väljakaevamiste tulemused lubavad arheoloogidel arvata, et hobuseid võisid pidada tunduvalt varasemal ajal elanud hõimud. Lisaks luudele leidsid uurijad ka mitmesuguseid tööriistu, mille vanuseks määrati radioaktiivse süsiniku meetodi abil 9000 aastat, teatas Reuters. "Märgid käsitöö ja loomakasvatuse kohta näitavad, et tegemist oli kõrge kultuuritasemega," kommenteeris muinsustega tegeleva riigiameti asepresident Ali al-Ghabban.
