Footonite värv ja kuju on muudetavad
Teadlastel õnnestus muuta footonite värvi ja kuju, mis on samm edasi kvantarvutite loomise suunas.  Valguse kiirusel liikuvad footonid on erinevate lainepikkustega (värvidega) elektromagnetkiirguse väikseimad osakesed ehk kvandid. Ka elektromagnetiliste lainete mustrid erinevad kuju poolest ning sõltuvad osaliselt nende tekkeviisist. Näiteks laseri tekitatud footoni lainepikkus meenutab kellukesekujulist kõverat, kuid samas aatom kiirgab ergastatud olekust tagasi põhiolekusse minnes footoni, mille lainepikkus saavutab kiirelt haripunkti ning kahaneb laugelt. Kokkupõrgete korral mõjutab lainepikkuse kuju footoni vastastikku toimimist teiste footonitega. Tavaliselt säilitavad footonid oma suuruse ja lainepikkuse kuju hetkeni, mil nad mingi aine poolt neelatakse. USA Gaithersburgi rahvusliku standardite ja tehnoloogia instituudi teadlane Matthew Rakher koos kolleegidega suutis aga panna footonid käituma värvi muutvate kameeleonidena.  Nad juhtisid kristalli 1300 nanomeetrise lainepikkusega infrapunased footonid ja 1550 nanomeetrise lainepikkusega laseri tekitatud footonid. Mõlemad lainepikksued olid algselt  erineva kujuga. Kristall käitus lainejuhtmena, peegeldades  ja suunates footoneid kindla nurga all konkreetses kohas omavahel kokku põrkama, et nad ühte sulaksid ning moodustaksid 710 nanomeetrise lainepikkusega footonid, mille lainepikkuse kuju on sama, mis laseri footonitel.  Sellised muundumised on kvantarvutite võrgustiku loomiseks üliolulised - need asendaks kahendsüsteemi bitid kvantbittidega, millel on võime eksisteerida korraga tohutus hulgas erinevates kvantolekutes, mis võimaldab teostada samaaegselt palju erinevaid arvutusi. Andmete edastamiseks ja salvestamiseks kasutaksid kvantarvutid footonite kvantomadusi, näiteks footoni võnkesuuna mõõduks olevat polarisatsiooni. Probleem seisneb selles, et arvutite vahel footonite edastamiseks kasutatavad kiudoptilised kaablid töötavad kõige efektiivsemalt infrapunastel lainepikkustel, kvantmälu jaoks footoneid neelavatest aatomitest valmistatud seadmed töötavad aga kõige paremini kindla lainepikkuse kujuga nähtava valguse footonitega.  Rakheri sõnul võimaldab nende ajakirjas Physical Review Letters avaldatud uuringus kirjeldatud meetod minimiseerida muundamisel kaotsiminevat andmehulka. See võimaldab muuta telekommunikatsioonis kasutatavate lainealade üksikute footonite lainepikkust ja kuju nii, et neid saaks salvestada nähtava valguse lainepikkusega kvantmäludes.
