Päikesevalgus hakkab vesinikkütust tootma
Odav pooljuht võimaldab päikeseenergia abil veest vesinikku eraldada. USA Kentucky ja Louisville'i ülikoolide teadlasterühmal õnnestus teoreetiliste arvutuste abil näidata, et kui asendada galliumnitriidist (GaN) kaks protsenti antimoniga (Sb), tekib sulam, millel on vajalikud elektrilised omadused, et päikeseenergia abil saaks toimuda fotoelektrokeemiline veemolekulide lahutamine vesinikuks ja hapnikuks.  Sulami vettekastmisel ja seejärel päikesevalguse kätte asetamisel katkeb vee molekulides hapniku ja vesiniku aatomite vaheline keemiline side ning tekkinud vesiniku saab kokku koguda.  Fotoelektrokeemilise vee lahutamise uurimisel on varem keskendutud keerulistele materjalidele, kuid seekord otsustasid teadlased kergesti saadavate ainete kasuks. Nende eesmärk oli välja selgitada, kas elektronide asetuse muutmine neis ainetes muudaks nad fotoelektrokeemilise protsessi jaoks sobivaks. Galliumnitriid on pooljuht, mida kasutatakse laialdaselt valgusdioodide valmistamisel. Antimon on poolmetall, mida on viimastel aastatel hakatud järjest rohkem kasutama mikroelektroonikas. Galliumnitriidi ja antimoni sulam on aga esimene lihtne ja kergesti saadav aine, mis võib sobida fotoelektrokeemiliseks vee molekulide lahutamiseks. Sulam toimib fotoelektrokeemilises reaktsioonis katalüsaatorina ning on korduvkasutatav. Vesinikku on juba pikka aega peetud üheks võimalikuks võtmekomponendiks üleminekul keskkonnasäästlike energiaallikate kasutamisele. Seda saab kasutada elektri ja soojuse tootmiseks ning ka sõidukite sisepõlemismootorites. Lisaks sellele kasutatakse vesinikku väga erinevatel eesmärkidel nii teaduses kui tööstuses. Põlemisel ühineb vesinik hapnikuga ning ainsa põlemisjäägina tekib veeaur. Kuna puhast vesinikku looduses külluses ei leidu, siis saadakse seda erinevatest keemilistest ühenditest. Hetkel saadakse puhast vesinikku peamiselt vee elektrolüüsil, kuid selleks kulub palju elektrienergiat, mida toodetakse  enamasti taastumatutest energiaressurssidest. Ajakirjas Physical Review B avaldatud uurimuse autorite sõnul võib nende avastusel olla sügav mõju päikeseenergia kasutamisele tulevikus.
