Inimesed kasutasid pihukirveid seniarvatust varem
Miks lahkusid inimesed Aafrikast uusimate töövahenditeta? Inimestel on kalduvas vaimustuda uusimast tehnoloogiast ning teadlased on siiani arvanud, et varajased inimesed ei olnud selles osas erand. Paleontoloogide arvates ei hakanud meie esivanemad Aafrikast välja rändama enne, kui osati valmistada korralikke pihukirveid. Ajakirjas Nature avaldatud värske uuringu järgi lahkusid aga meie esivanemad alguses Aafrikast palju primitiivsemate tööriistadega, kuigi osati juba valmistada ka paremaid.  Läbi aegade on erinevad muistsed inimrühmad valmistanud kivist erinevat tüüpi tööriistu. Vanimad ja kõige algelisemad riistad pärinevad 2,6-1,7 miljonit aastat eest Olduvai kultuurist, millele oli tüüpiline veerkivitööriistade kasutamine ning lihtsate tööriistade valmistamine kivil tüki küljest äralöömise teel. Olduvai kultuurile järgnes umbes 1,6 miljonit aastat tagasi Acheuli kultuur, kus valmistati juba keerulisemaid tööriistu, sealhulgas pihukirveid. Põhiline uuendus oli see, et pihukirveid hakati täksima mõlemast otsast, nii saadi kahe teraga riistad. Acheuli kultuuri tööriistad olid Olduvai omadest palju tõhusamad ja mitmeotstarbelisemad. Esimesed Aafrikast lahkunud väljarändajad esindasid just seda kultuuri, mis kestis kuni 100 000 aasta taguse ajani. Paleontoloogid arvasid aga siiani, et see väljaränne Aafrikast ei alanud enne Acheuli kultuuri tööriistade leiutamist. Hiljutised Olduvai kultuuri tööriistade leiud Gruusias asuvast Dmanisist näitavad siiski, et osa inimese eelajaloolisi sugulasi pidi olema lahkunud Aafrikast koos primitiivse tööriistakomplektiga. Värske avastus  näitab, et vähemasti osadel meie Aafrika esivanematel oli võimalus valida kaasavõtmiseks ka paremaid tööriistu. Keenia Turkana järve loodekaldal asuva Kokiselei asulakoha kaldamudast on varem leitud nii Olduvai kui Acheuli kultuuri tööriistu. Tööriistad asusid erinevates savikivimi, liiva- ja kruusakihtides ning nende seas leidus kirkalaadseid tööriistu, algelisi pihukirveid ning tööriistade valmistamisest maha jäänud katkisi kivitükke. Arheoloogilise tõendusmaterjali põhjal ei ole võimalik öelda, kes neid tööriistu valmistas, kuid vähemalt Acheuli kultuuri tööriistade tõenäoliseks valmistajaks peetakse Homo erectust. Värske uuring määras Kokiselei asula geoloogiliseks vanuseks 1,76 miljonit aastat, mis nihutab Acheuli kultuuri tekke peaaegu 200 000 aastat seniarvatust varasemasse aega. See aga omakorda tähendab, et inimeste Aafrikast väljarände alguseks olid pihukirved juba leiutatud. Uuringu juhtiva autori Christopher Lepre sõnul lahknes Acheuli kultuur Olduvai kultuurist ning teatud perioodil eksisteerisid mõlemad samaaegselt. Seega tõstatub küsimus, miks muistsed inimesed lahkusid kodust ilma paremate tööriistadeta? Kuigi see on jätkuvalt mõistatuseks, võib see olla seotud viisiga, kuidas kandusid tööriistade valmistamise oskused ühelt inimrühmalt teisele. Kuigi Acheuli kultuuri tööriistad olid juba leiutatud, võisid olla nende valmistajad näiteks teiste seast lahkunud ilma oma oskusi edasi andmata, mistõttu tuli teisel inimrühmal need tööriistad tuhandeid aastaid hiljem uuesti leiutada. Samuti võis põhjuseks olla asjaolu, et kuna osa populatsioone juba lahkus Aafrikast, ei olnud need oskused lahkumise ajaks veel lihtsalt nendeni jõudnud. Londoni loodusloo muuseumi antropoloogi Chris Stringeri sõnul on osasid uudseid asju, nagu näiteks terariistu, vibusid ja nooli ilmselt korduvalt leiutatud ja taasleiutatud. Seetõttu ei saa olla päris kindel, et Kokiseleist leitud tööriistad tähistavad Acheuli kultuuri algust. Kokiselei tööriistad võisid olla ka varajased katsetused, mis ei levinud sealt kaugemale. Sel juhul jõudsid hilisemad inimpopulatsioonid sama tehnoloogia leiutamiseni ning need oskused hakkasid eelajalooliste inimeste seas laiemalt levima umbes 1,6 miljonit aastat tagasi. Seega võivad Kokiseleist leitud pihukirves ja teised Acheuli kultuuri esemed olla ka lihtsalt oma ajast ees.
