Kahjutu mullabakter lämmatab vähirakke
Teadlased loodavad hapnikuvabas keskkonnas kasvava mikroobi abil vähiravimeid viia otse suurte kasvajate sisse.  Clostridium sporogenes on pinnases laialt levinud bakter. Tema sugulaste hulka kuuluvad nii teetanusetekitaja kui botulismitoksiini tootev mikroob. Ebasoodsates elutingimustes moodustavad bakterid spoore  tõmbuvad tillukesse kapslisse, kus nad suudavad pika aja jooksul püsida elujõulistena. Mikrobioloogid on pikka aega otsinud võimalusi, kuidas inimesele kahjutute bakterite spooridega saaks ravimeid kasvajatesse viia. Nottinghami ja Maastrichti ülikoolide uurijad suutsid muundada Clostridium sporogenese DNAd sel kombel, et bakter suudaks aidata kasvajarakke hävitada. Nad esitlesid oma uurimust Suurbritannia mikrobioloogiaseltsi konverentsil. Raviskeem näeb välja nii: bakteri spoorid süstitakse haige kehasse, kus need hakkavad kasvama vaid suurte ja tihedate kasvajate sees. Väljaspool kasvajaid leidub hapnikku, mis mikroobid hävitab. Samuti süstitakse inimesele ka vähirakke hävitavat ainet. Kasvajarakkude tapmiseks peab ravim seostuma bakterilt pärineva ensüümiga. Nii tagatakse see, et vähirakke hävitav aine tegutseb vaid kasvaja sees. Ümbritsevad normaalsetest rakkudest koosnevad koed jäävad puutumata. Bakteritega saab ravimeid aktiveerida tihedas ilma hapnikuta kasvajakoes, mis on iseloomulik näiteks rinna-, aju- ning eesnäärmevähile. Uurimisrühma juhi Nigel Mintoni sõnul on Clostridium ürgne mikroobiperekond, kes tekkis Maale siis, kui hapnikku oli väga vähe. "Clostridium sporogenes kasvab seal, kus hapnikku pole. Tegu on täiesti loodusliku nähtusega, mida saab ravi otstarbel ära kasutada," ütles ta. Minton lisas, et sellise raviga on võimalik hävitada erinevaid vähivorme. Kõige suuremat kasu loodavad arstid uuest raviviisist selliste kasvaja puhul, mis paiknevad raskesti ligipääsetavates kohtades. Maastrichti uurijad plaanivad kliiniliste katsetustega alustada 2013. aastal.
