Elu hälliks olid vulkaanilised kivimid?
Maal võisid elu tekkimisel võtmerolli mängida vees hõljuvad vulkaanilised kivimid. Elu tekkimiseks Maal enam kui 3,5 miljardit aastat tagasi võis Oxfordi ja Lääne-Austraalia ülikoolide teadlaste sõnul pakkuda vajalikke tingimusi pimss - tardunud silikaatne vaht, mis sisaldab enam tühikuid kui kivimassi ennast. Seetõttu on pimss nii kerge, et ujub enamasti vees. Vulkaanilise päritoluga happelisest ja õhulisest pimsist moodustunud hõljumid võisid elu tekkimise algusaegadel olla vees ujuvateks laboratooriumideks. Tänapäeval leidub pimsist hõljumeid randades, näiteks Kreekas vulkaanilisel Santorini saarel. Ajakirjas Astrobiology ilmuva uuringu autori Martin Brasieri sõnul puutus pimss seoses vulkaanipursetega kokku äikesega, hüdrotermilistes avades süsivesinike ja metallidega ning Päikeselt tuleva ultraviolettvalgusega.  Kõik need on eeltingimused, mis võisid soodustada või esile kutsuda keemilisi protsesse, millega kaasnes esimeste elusate rakkude teke.Elu rannal Vulkaanilised kivimid ei vaju vees põhja, sest neil on kõigist kivimite liikidest kõige suurem pindala ja ruumala suhe, mis võimaldas sellistel kivimitel enne kaldal randumist toimida erinevaid aineid koguva hõljumina. Uuringu autori David Wacey sõnul oli juba varem teada, et ligikaudu 3,4 miljardit aastat tagasi vohasid rannaliivas eluvormid. Wacey ja Brasier osalesid hiljuti Austraalia lääneosast leitud kivististe uurimisel, mis näitas, et väävliühendite muundamisreaktsioonidest energiat saavad bakterid said miljardeid aastaid tagasi edukalt hakkama ilma hapnikuta.  Käesoleva uuringu eesmärgiks on näidata, et elu hälliks võisid olla teatud tüüpi rannad ning osade kõige varasemate elusorganismide tekkes võis olla oluline roll meres hulpivatel pimsitükkidel.  
