Inimene ristus Aafrikas sugulasliikidega
Homo sapiensi eellased paljunesid teiste sama perekonna liikidega. Aafrikast väljarännanud hõimudest põlvnevate tänapäeva eurooplaste ja asiaatide geenides on jälgi neandertallastest ja Denisova inimestest. Need ristumised turgutasid väidetavalt moodsa inimese immuunsüsteemi.  Sugulaste vastu tundsid huvi ka Aafrikasse jäänud inimesed. Kuni kaks protsenti tänapäeva Aafrika suguharude genoomist võib pärineda teistelt inimlastelt, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus. Paleontoloogid on pikka aega pead murdnud, kas tänapäevased inimesed pärinevad ühest geneetiliselt isoleeritud inimlaste asurkonnast või oleme eri liikide segu. Möödunud aastal tegid evolutsiooniuurijad kindlaks, et ajavahemikul 30 000  80 000 aastat tagasi ristus Homo sapiens neandertallasega. Samuti oletatakse, et paljudel asiaatidel on Denisova inimeste geene. Teiste liikidega ristumised võisid toimuda ka muistses Aafrikas. Arizona ülikooli evolutsioonibioloog Michael Hammer uuris koos oma kaastöölistega kahe Aafrika küttide-korilaste hõimu ning ühe põllupidajate suguharu liikmete DNAd. Nende hõimude eelkäijad arvatakse pärinevat Aafrikast, nad ei ole Mustalt mandrilt kunagi välja rännanud ega läbinud nn pudelikaela  nähtust, mis tekib koos rändega ning tekitab asurkonnas juhuslikke muutusi. Seega võiks Aafrika põlissuguharudel olla suur geneetiline mitmekesisus ning säilinud jäljed iidsetest teiste liikidega ristumistest. Hammer uuris kõikide hõimude DNA mittekodeerivaid alasid. Kuna ürgset võrdlusmaterjali polnud kusagilt võtta, kasutas ta arvutimudelit, mis simuleeris, kuidas võisid teistelt liikidelt pärit geenid mõjutada DNA mustrite varieeruvust tänapäeva inimeste genoomis. Seejärel asus Hammer sarnaseid mustreid otsima Aafrika kolme suguharu inimeste pärilikkusainest. Ainulaadseid DNA-järjestusi leidis ta hõimuliikmete 4., 13. ja 18. kromosoomist. Just need alad võivad pärineda teistelt inimlastelt. Hammer ja tema kaastöölised pakkusid välja, et ligikaudu kaks protsenti uuritud Aafrika hõimude geenidest pärineb umbes 35 000 aasta tagant. Aafrikas elavad inimesed ristusid siis praeguseks välja surnud liikidega, mis lahknesid tänapäevase inimese eellastest ligikaudu 700 000 aastat tagasi. Hammeri sõnul näitavad üha uued andmed eri liikidega ristumiste kohta, et käibel olev teooria inimese päritolu kohta vajab kaasajastamist. Artikli kriitikud peavad uurimuse puudukse väikest valimit ning soovitavad enne põhjapanevate järelduste tegemist Aafrika põlishõimude genoome põhjalikult uurida.  
