Miks ketšup purtsatab?
Teadlased avastasid vedelike ebatavalise käitumise põhjused. Ajakirjas Science avaldatud uuringus kirjutavad teadlased, et neil õnnestus paljastada üksikute osakeste dünaamika, miks ketšup, värvid ja paljud teised vedelikud nn mittenjuutonlikult käituvad. Avastus aitab muuhulgas välja töötada efektiivsemaid tööstusseadmeid. Normaalsete nn njuutonlike vedelike, näiteks vee viskoossus püsib muutumatuna sõltumata vedelikule rakendatavast nihkepingest ehk lõikepinna sihis mõjuvast pingekomponendist. Mittenjuutonlikud vedelikud muutuvad aga nihkepinge mõjul vedelamaks või paksemaks. Näiteks plastmassist ketšupipudeli põhjas olev ketšup on kuni pudeli pigistamiseni peaaegu tahke, kuid pudelit pigistades purskub see pudelist purskena välja. Seda nimetatakse pseudoplastiliseks voolamiseks. Samas muutub näiteks vee ja maisitärklise segu nihkepinge rakendamisel vedelikulaadsest olekust peaaegu tahkeks ehk käitub plastiliselt. Ühe teooria järgi põhjustab mittenjuutonlikku käitumist see, et mõnikord liiguvad vedeliku osakesed paralleelsete kihtidena (nagu autod erinevatel sõiduradadel).  Pseudoplastilise voolamise korral liiguvad vedeliku osakesed oma trajektooril voolujooneliselt ning nende vahel esineb vähem kokkupõrkeid. Vedeliku plastilise voolamise puhul osakeste kihid seevastu rebenevad ning esineb rohkem kokkupõrkeid. Varasemate meetodite abil ei olnud siiski võimalik seda teooriat kinnitada ega ümber lükata. Cornelli ülikooli teadlaste eksperimendid näitasid, et osakeste kihtidena liikumise teooria ei pea paika. Konfokaalse mikroskoobi ja viskosimeetri abil suutsid teadlased kuvada vees ja glütseriinis heljuvate ränikivi mikroskoopiliste osakeste voolamist segu muutumisel pseudoplastilisest njuutonlikuks ja edasi plastiliseks.  Autorite sõnul ei muutu teineteise peal paiknevate osakestekihtide hulk vedeliku mittenjuutonliku käitumise esilekutsumiseks piisavalt palju. Nende arvates esineb pseudoplastiline voolamine hoopis siis, kui nihkepinge kaalub Browni liikumise üle. Vastasel juhul põhjustaks Browni liikumine (vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratu liikumine) osakeste juhuslikult hajumise. Plastiline voolamine esineb vastupidi olukorras, kus osakesed mööduvad üksteisest nii kiiresti, et vedelik takistab nende liikumist. Sellises olukorras kogunevad osakesed kobarasse ja vedelik muutub viskoossemaks.
