Kas maakera kuld sadas taevast?
Maa välimiste kihtide väärismetallid sattusid planeedile võimsa meteoriidisaju käigus, näitas Inglismaa Bristoli ülikooli uurimus. Kui Maa tekkis, moodustus selle tuum sulanud rauast, mis tõmbas endaga kaasa teised metallid. Seetõttu leidub maapõue sügavustes ohtralt inimese himustatavat kulda ja plaatina ning mujal neid leiduda ei tohiks. Ometi on väärismetalle ka Maa ülemistes ligipääsetavates kihtides.  Juba varem on geoloogid arvanud, et pärast Maa tuuma tekkimist võis planeeti tabada ulatuslik meteoriidisadu, mille käigus langes maapinnale tohutus koguses ainet. Just sealt võivad pärineda paljud maakoores ja vahevöös leiduvad metallid.  Oletuse testimiseks analüüsisid Bristoli ülikooli geokeemikud Matthias Willbold ja Tim Elliott Gröönimaalt pärit ligi nelja miljardi aasta vanuseid kivimeid. Nii vanad proovid võimaldasid kindlaks teha, milline oli Maa koostis üsna peatselt pärast tuuma moodustumist. Uurijad tegid kindlaks, et Gröönimaa proovides leiduvad keemilise elemendi volframi teistsugused isotoobid kui nooremates kivimites. Analüüs oli erakordselt täpne, kuna volframit leidus kivimites ülivähe. Volfram on haruldane väärismetall. Kulla ja plaatina kombel oleks ka see pidanud tekkiva Maa tuuma sisse lõksu jääma. Isotoopide erinevus ürgsete kivimite ja tänapäevaste proovide vahel näitas, et ilmselt pärinevad inimesele kättesaadavas sügavuses asuvad väärismetallid meteoriitidelt. Umbes kakssada miljonit aasta pärast Maa tekkimist langes planeedi pinnale miljardeid tonne meteoriite, hiiglaslike konvektsiooniliikumiste abil liikusid need sügavamale. Järgnevalt tekkisid geoloogiliste protsesside tõttu kontinendid ja väärismetallid koondusid maardlatesse, kust inimene neid kaevandab. "Meie analüüs näitas, et majandusele ja tööstusele olulised kaevandatavad väärismetallid sattusid Maale õnneliku juhuse läbi - suure koguse meteoriitidega," ütles Willbold. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.          
