Kas kosmilised plahvatused ohustavad elu Maal?
Elu säilimine Maal võib sõltuda galaktika teises servas toimuvatest võimsatest kosmilistest plahvatustest. Uue teooria järgi võisid meie planeedil toimunud eelmiste suuremate väljasuremise lainete puhul mängida teatud rolli võimsad kosmilise kiirguse pursked. Nimelt võivad kahe tähe kokkupõrkel toimuvad gammakiirte pursked paisata kosmosesse tonnide viisi suure energiaga gammakiirgust. Teadlased avastasid, et sellised plahvatused võivad aidata kaasa Maa osoonikihi lagunemisele. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Ilma selleta jõuaks ultraviolettkiirgus maapinnale, kus see võib põhjustada geenimutatsioone. Seetõttu on teadlased hakanud kosmiliste gammakiirte pursete ajastust seostama Maal esinenud väljasuremislainetega, mille toimumisaja saab kindlaks määrata kivististe järgi.  Ameerika geoloogiaühingu aastakonverentsil esitletud uuringus osalenud USA Washburni ülikooli teadlane Brian Thomas märkis, et sellised lühiajalised gammakiirte pursked on pikemaajalistest pursetest märkimisväärsemad, sest pursete kestvusest on olulisem Maale jõudnud kiirguse kogus. Gammakiirte purskeid on kahte tüüpi: pikemaajalised heledamad pursked ja intensiivsed lühiajalised pursked, mis kestavad vaid sekundi murdosa, kuid mille käigus eraldub rohkem kiirgust kui pikemaajalise purske korral. Kui selline lühiajaline purse peaks toimuma Linnuteel, oleks sellel Maale palju kauakestvam mõju. Kiirguspursked jõuavad Maa atmosfääri ning põhjustavad selles leiduvate vabade hapniku ja lämmastiku aatomite ühinemist osooni hävitavateks lämmastikoksiidideks, mis püsivad atmosfääris kaua ning hävitavad osooni niikaua, kuni sajavad vihmapiiskadena maapinnale. Lühikesi purskeid võivad põhjustada väiksemad tähtedevahelised kokkupõrked, näiteks tihedate neutrontähtede või mustade aukude põrkumine. Teadlaste hinnangul juhtub selliseid kokkupõrkeid kõigis galaktikates tõenäoliselt umbes 100 miljoni aasta tagant. Seega oleks Maa 4,5 miljardi aasta pikkuse ajaloo jooksul pidanud  seda tabama mitmed taolised lühiajalised pursked. Osoonikihi hävimine mõjutab elu meie planeedil mitmel moel. Taimi ja loomi tabavad kiirguspuhangud võivad kutsuda esile kaose Maa toiduahelates ning põhjustada suuri väljasuremislaineid. Teistes galaktikates toimuvaid gammakiirte purskeid seirava NASA satelliidi SWIFT kogutud täpsemad andmed näitavad senisest paremini lühikeste pursete võimsust ja ohtlikkust elule Maal. Lisaks sellele otsivad teadlased tõendeid ka minevikus Maad tabanud pursete kohta, sealhulgas teatud kindlaid keemilisi elemente, näiteks raua rasket isotoopi, mis tekivad ainult siis, kui Maad tabavad kiirguspuhangud.    
