Helendavad mutantkassid aitavad aidsi uurida
Geneetilise muundamise teel kasside immuunpuudulikkuse viiruse (FIV) suhtes resistentseks muudetud kassid on loonud aidsiuuringuteks uued võimalused. Lisaks sellele võib ajakirjas Nature Methods avaldatud uuring aidata loomaarstidel võidelda viirusega, mis tapab igal aastal miljoneid metsikuid kasse ning millesse nakatuvad ka suured kaslased, näiteks lõvid. Aasta vanused mutantkassid TgCat1, TgCat2 ja TgCat3 helendavad ultraviolettvalguses roheliselt, sest neisse on viidud meduusidelt pärinev rohelise fluorestseeruva proteiini (GFP) geen. Lisaks sellele kannavad kassid ka ahvidelt saadud geeni TRIMCyp, mis kaitseb reesusmakaake kassidel aidsi põhjustava FIV-ga nakatumise eest. Teadlased loodavad, et see geen aitab ka kasse viiruse eest kaitsta. Uuring võib aidata teadlastel välja töötada ja testida sarnaseid lähenemisviise inimeste kaitsmiseks HIV-ga nakatumise eest. Kasside immuunsus Teadlased on juba demonstreerinud, et kasside laboritingimustes kasvatatud valged vererakud on FIV vastu kaitstud ning kasside immuunsuse suhtes  kinnituse saamiseks kavatsevad nad kasse viirusega nakatada. USAs Rochesteris asuva Mayo kliiniku meditsiinikolledži teadlase ja uuringu juhtiva autori Eric Poeschla sõnul toimub kaitset pakkuva geeni ekspresseerimine loomade kõigis kudedes, sealhulgas lümfisõlmedes, harkelundis ja põrnas. See on ülioluline, sest haigus esineb tegelikult just nendes elundites, hävitades T-lümfotsüüte, mis inimeste puhul on HIV sihtmärk. Uuringus kasutatud loomad ei ole esimesed geneetiliselt muundatud kassid, kuid uus meetod on varasematest palju tõhusam ning paindlikum. Esimene kloonitud kass sündis 2001. aastal  ainsast ellujäänud 200st embrüost, mis saadi kasside kõrvaraku tuuma siirdamisel munarakku. Poeschla kasutatud meetod on palju otsesem, tõhusam ja lihtsam ning seda on varem edukalt kasutatud geneetiliselt muundatud hiirte, sigade, lehmade ja ahvide loomisel. Selle meetodi puhul liidetakse huvipakkuvad geenid immuunpuudulikkuse viirusega, mis viiakse seejärel otse kassi munarakku. Seejärel uute geenidega munarakk viljastatakse ning paigutatakse asendusema emakasse. Ellujäänud isane kassipoeg TgCat1 on juba kolme tavalise emase kassiga saanud kaheksa hea tervise juures järglast, kes kõik kannavad algselt siirdatud geene, mis näitab nende geenide päritavust. Hetkel ei ole veel siiski kindel, kas kassid hakkavad edaspidi HIV-uuringutes ahve ja hiiri asendama. 
