Jaht tumeainele jätkub
Itaalias asuv maa-alune detektor leidis märke tumeda aine kohta. Tume aine hoiab vastavalt füüsikateooriale koos kogu Universumit. Ainus häda on selles, et keegi pole seda siiani üles leidnud. Tumeainet jahib lisaks Euroopa tuumauuringute keskusele CERN veel mitu keskust. Itaalias Gran Sassos asuv detektor CRESST II püüdis tumeda aine osakesi leida kevadel, kuid too eksperiment luhtus. Suvine katseseeria andis lootusrikkamaid tulemusi. CRESST II detektor registreeris ligi 70 sündmust, mille esinemist peavad füüsikud teatavat tüüpi tumeaine - nõrga vastastikmõjuga massiivsete osakeste esinemise tõendiks. Nendel osakestel puudub vastasmõju tavapärase ainega.  Seetõttu võiksid nad aeg-ajalt sattuda ka sügaval mäe sees asuvasse CRESST II detektorisse. Detektor sisaldab wolframit, mida hoitakse absoluutse nulli lähedasel temperatuuril.  Kui tumeaine osake sellist metalli läbib, peaks tekkima valgussähvatus, mille tundlikud mõõteriistad kinni püüavad. Sarnaseid sähvakaid tekitavad ka juhuslikud kosmilised kiired, kuid neid on füüsikud suutelised tumeainest eristama.  Just seda laadi nähtusi panid tähele Itaalias töötavad Max Plancki instituudi füüsikud.  Lisaks valgussähvatustele registreerisid nad osakeste kokkupõrgetel vallandunud energia, mille abil sai leida otsitavate osakeste massi. See on väiksem, kui uurijad ootasid ning jääb arvutuste põhjal 10 ja 20 gigaelektronvoldi vahele.  Need tõendid pole kaugeltki piisavad, kuid julgustavad tumedat ainet edasi otsima. Uurimismeeskond avaldas katseseeria esialgsed tulemused veebilehel arXiv.    
