Toidusedel reedab röövlooma
Lõhed haistavad röövlooma väljaheidetest ärasöödud liigikaaslaste lõhna, näitas Walesi Swansea ülikooli uurimus.  Kalade lõhnataju on üsna hea. Varasemad uuringud on näidanud, et väiksemad vee-elanikud tunnevad röövkalade lõhna. Kuid kunagi pole varem tõestatud, et kalade haistemeel aitaks neid imetajatest kiskjate eest hoiduda. Swansea ülikooli bioloogid panid noored lõhed akvaariumisse, mille vette oli lahustatud kala söönud saarma väljaheidet. Sellises keskkonnas muutusid kalad väga kartlikuks. Walesis on lõhel saarma toidusedelis oluline osa. Seetõttu on kalade jaoks hädavajalik, et nad suudaksid kiskja eest peituda. Lõhn on kala jaoks esimene hoiatusmärk, mis aitab lõhel vaenlastest hoiduda toitumise ning sigimise ajal. "Soovisime teada, kas lõhe suudab ainult lõhna järgi saarma ligidusest aru saada. Samuti ka seda, kas kala juhindub röövlooma enda lõhnast või hoopis sellest, mida kiskja on söönud," selgitas uurimuse autor Laura Roberts. Uurimisrühma teadlased lasid kaladel ujuda Y-kujulises akvaariumis, mille eri harudesse lisati erinevaid lõhnaaineid - lõhet söönud saarma sõnnikulahust või millestki muust toitunud saarma väljaheidet.  Kalade käitumise hindamiseks mõõtsid uurijad, kui kaua aega kalad akvaariumi eri osades veetsid. Kui vette lisati kalavabal dieedil olnud saarma lõhna, ei lasknud lõhed end häirida. Kohe kui lõhed tajusid vees kala söönud kiskja lõhna, põgenesid nad akvaariumi teise otsa.  Samuti tekkisid neil siis stressile iseloomulikud käitumisjooned  liikumatult põhja ligidal püsimine ning väga kiire hingamine. Seega ei reageerinud lõhed mitte lihtsalt röövloomaohule, vaid nad tajusid selgelt, et läheduses on kiskja, kes on söönud nende liigikaaslasi.  "Lõhedel on võime haistmise abil vaenlasi kindlaks teha. Sealjuures ei pea nad erinevaid röövloomaliike tundma õppima. Piisab teadmisest, et läheduses on kalasööja loom. Seda suudavad ka noored kalad, kellel pole kogemusi," nentis Roberts.  Uurimus ilmus ajakirjas Animal Behavior.    
