Haigutamine jahutab aju
Haigutamine pakub kuumenevale aju jahutust. Paraku saab sel viisil temperatuuri reguleerida vaid jahedamal aastaajal, näitas Princetoni ja Arizona ülikoolide uurimus.  Haigutamine hoiab peaaju temperatuuri ülemäärase tõusu eest: lõualuude liigutamine paneb vere liikuma ning väliskeskkonnast tungib kehasse jahe õhk. Siiski ei pruugi selline jahutusviis töötada iga ilmaga. Princetoni ülikooli teadlane Andrew Gallup ja Omar Eldakar Arizona ülikoolist uurisid inimeste haigutamissagedust suvel ja talvel. 160 katsealust elasid USA-s Arizona osariigis, kus suvine keskmine õhutemperatuur on 37 kraadi Celsiuse järgi ning talvel 21.6 kraadi Celsiuse järgi.  Teadlased näitasid juhuslikult valitud vabatahtlikele katsealustele fotosid haigutavatest inimestest, et neid võimalikult rohkem haigutama panna ning jälgisid katseisikute käitumist. Selgus, et talvel haigutasid pooled katsealustest, kuid suvel tegi seda vähem kui veerand uuritud inimestest. Uurijad järeldasid, et soe välisõhk ei paku kuumenenud ajule piisavalt jahutust. Inimesed haigutavad suvel vähem, sellest pole lihtsalt kasu.  Gallupi sõnul on haigutamise kohta väga palju teooriaid, kui katseliselt on nähtust üsna vähe uuritud.  "Kogusime katsealuste kohta lisaandmeid, et välistada näiteks magamata öö või õhuniiskuse võimalik mõju. Meie tulemused näitasid, et inimesed hakkavad madalama temperatuuri juures rohkem haigutama," selgitas Gallup. "Haigutamissagedus on aastaajati erinev. Võimalik, et paljud keha soojusvahetust mõjutavad haigusseisundid nagu näiteks epilepsia ning multiskleroos muudavad ka haigutamise sagedust. Nii saaks tõbesid varakult avastada," lisas ta. Haigutamissagedust mõjutas ka see, kui pikalt inimene oli väljas. Eriti selgesti oli see märgatav suvel, kus inimesed haigutasid seda vähem, mida kauem nad väljas olid viibinud.  Uurimus ilmus ajakirjas Frontiers in Evolutionary Neuroscience.  
