Bakterid toodavad vesinikkütust
Teadlastel õnnestus esmakordselt ainult baktereid ja vett kasutades säästvalt vesinikku toota. Selle protsessi edasiarendamine võimaldaks säästvalt toota suures koguses vesinikku, mida saaks kasutada näiteks sõidukite või väikeste generaatorite kütusena. Vesinik on puhas kütus, sest selle põlemisel (reageerimisel hapnikuga) eraldub ainult veeauru. Varem on teadlased tootnud vesinikku mikroobe sisaldavate akulaadsete kütuseelementide abil, kuid Pennsylvania osariigi ülikooli keskkonnainseneri Bruce Logani sõnul eeldab see lisaks bakterite energiale ka täiendavalt elektrienergia kasutamist. Samuti on teadlased varem loonud magevee ja soolase vee pingeerinevusi ära kasutavaid seadmeid, kuid Logani sõnul ei tekita need vesiniku tootmiseks vajalikku elektrivoolu. Sellistes seadmetes moodustuvad vesinikuaatomid ainult siis, kui vedelikku voolavad elektronid, mis saavad seal ühineda vesiniku ioonidega. Tekkinud aatomid omakorda ühinevad gaasiliseks vesinikuks. Logan kombineeris esmakordselt need kaks erinevat tüüpi seadet, et toota vesinikku ilma täiendavaid energiaallikaid kasutamata.  Seadme prototüübil on kaks väikest kambrit - ühes kambris on bakterid ja nende toiteained, teises soolane vesi, kus toodetakse vesinikku. Kambreid eraldab viis kuhja seatud elementi, läbi mille panid teadlased ringlema magevee ja soolase vee. Kokku tekitasid need kuhja laotud elemendid 0,5-0,6 voldise pinge. Sellest piisab vesiniku tootmiseks mikroobe sisaldavates kütuseelementides, milles bakterid toituvad atsetaatidest. Iga bakteritele antud 30 milliliitri naatriumatsetaadi lahuse kohta tootis seade päeva jooksul 21-26 milliliitrit gaasilist vesinikku.  Sellest piisab küll kõigest nelja tulemasina täitmiseks, kuid see on teadlaste sõnul tõestus, et vesiniku tootmise kontseptsioon toimib laboritingimustes.   Kuigi vesiniku tootmiseks vajalik varustus on kallis, ei vaja teadlaste loodud seade välist energiaallikat ning seega ei teki protsessi käigus ka kasvuhoonegaase. Seadet edasi arendades võib selle abil hakata tulevikus energiat tootma ka heitvees leiduvast orgaanilisest ainest. Logan avaldas oma uurimuse ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences võrguversioonis.
