Kui palju määrab geneetiline kood?
Taimede genoomivälised ehk epigeneetilised pärilikkusmehhanismid võimaldavad neil kiiresti muutuda, näitas California Salki instituudi uurimus.  Elusolendite pärilikkuse määrab DNA järjestus. Kuid üha rohkem saadakse teada epigeneetiliste mehhanismid kohta   need on genoomivälised biokeemilised muutused, mis mõjutavad organismide omadusi. Elusolendite DNA kaardistamisel on teadlased aru saanud, et ainult DNA järjestus ei pruugi määrata elusolendi välimust ning füsioloogilisi iseärasusi. Näiteks paljude taimeliikide õie kuju ning viljade värvus on määratud epigeneetiliste faktoritega. Kuid klassikalisi geneetikareegleid trotsivaid jooni leidub ka imetajatel. On olemas laborhiirte liinid, millel on kalduvus tüseneda, kuigi paksude ja saledate hiirte geneetiline kood on täpselt sama. Ka inimese ühemunakaksikutel võib olla erinevusi, mida võib selgitada epigeneetilise varieeruvusega. Oletatakse, et epigeneetilised muutused käituvad sarnaselt geneetiliste mutatsioonidega  need võivad tekkida üksikindiviididel ja levida populatsioonis edasi. Praegu on sedalaadi pärilikkuse kohta väga vähe teada. Salki instituudi uurijad kaardistasid müürlooga epigenoomi ning jälgisid, kuidas see muutus 30 põlvkonna jooksul. Seda taimeliiki kasutatakse taimebioloogias mudelorganismina sama palju kui laborihiiri ning -rotte.  Kaardistamisel tegid teadlased kindlaks kõik kohad DNAs, mida on võimalik metüleerimise teel muuta ning jälgisid nendes tekkivaid muutusi. Metüülrühma lisamine on üks peamisi võimalusi geenide avaldumise epigeneetiliseks muutmiseks. Kõik uuritud taimed olid kloonid  nad pärinesid ühest esivanemast. Uurijad eeldasid, et kindlate tunnuste avaldumine oli seotud ainult DNA metüleerimisega mitte aga pärilikkusaine enda järjestuse muutumisega. "Taimed on tänuväärne uurimisobjekt. Kloonitud taime DNA ei muutu ja me saame jälgida, millised muutused tekivad genoomiväliste mehhanismide tõttu," selgitas uurimisrühma juht Joseph Ecker. Uurijad avastasid, et taimede pärilikkusaines muutus iga põlvkonna jooksul mitu tuhat metüleerimiskohta. Kokku arvatakse neid müürlooga genoomis olevat umbes kuus miljonit. Seega on vähemalt taimede puhul epigeneetiline kood muutlikum kui geneetiline kood ise. Müürlooga taimedes metüleerimise tõttu toimunud muutused olid üllatavalt ulatuslikud. "Geenid ei määra sugugi mitte kõike, " ütles uurimuse juht Joseph Ecker. "Taimede epigeneetiline kood on paindlikum ja mõjukam, kui seni arvasime.  Praegu me neid pärilikkusmehhanisme veel ei mõista, kuigi ilmselt on need ka inimestel olemas. " Uurimisrühm plaanib nüüd kindlaks teha muutusi tekitavad biokeemilised mehhanismid ning keskkonnatingimuste võimaliku mõju.  Uurimus ilmus ajakirjas Science.  
