Kuidas aju otsuseid vastu võtab?
Kaine kaalutlemine ning tunded käivad samade ajuosade kaudu. Aktsiatesse investeerimisel peab arvestama paljude detailidega  millal ning mida osta või müüa. Inimesed jälgivad keerukaid otsuseid tehes paljusid vastastikuses sõltuvuses olevaid faktoreid, näitas California tehnoloogiainstituudi ja Londoni ülikooli kolledži ühisuuring. Inimese aju on pidevalt töös ning analüüsib kõikvõimalikke muutuvaid tegureid ja olukordi. See lubab meil jälgida oma otsuste tulemusi ning leida analoogiaid ilma kõiki asju praktiliselt läbi proovimata. Nii saab inimene vajadusel kiiresti tegutseda. Teadlased jälgisid ressursside kasutamise mängu ajal mängijate ajutegevust. Katseisikud pidid mängus tagama võimalikult stabiilse energiavarustuse, kui neil oli kasutada kaks erinevat taastuvenergia allikat  päikesepatareid ja tuulepark.  Mängu kontrollivad uurijad muutsid ilmastikutingimusi ning eri allikate abil saadava energia hulk varieerus pidevalt. Osalejad pidid seega valvel olema. Selgus, et katseisikud muutsid oma käitumist väga ruttu ega jäänud lootma lihtsale katse-eksituse meetodile. Selle asemel hindasid nad pidevalt energiaallikate tööd, leidsid enda hinnangutes vigu ja korrigeerisid neid. Uurimuse esimese autori Klaus Wunderlichi sõnul on sarnase analüüsiva mõtteviisi juured peidus kauges minevikus. Ta selgitas: Kujutage ette muistseid inimesi metsas toitu otsimas. Nad võisid küttida loomi või hoopis marju korjata. Oletame, et inimesed panid tähele, et osad ulukid võivad marju süüa. Seejärel võisid nad marju korjates panna tähele näiteks põdra toitumisjälgi ja asuda looma jahtima. Tomograafipiltidel nägid uurijad, et mängivate isikute ajus aktiveerusid kaks piirkonda  vöötmekäär ning suuraju põhjas olev saare-nimeline ala. Neid ajuosi seostatakse tavapäraselt tundeeluga. Ilmselt viib nende ajuosade kahjustamine kas ravimite või narkootikumidega selleni, et inimesed hakkavad tegema valearvestusi. Uurimuse teise autori Peter Bossaertsi sõnul näitab kaalutlemisega seotud ajuosade paiknemine niiöelda tundepiirkondades seda, et ratsionaalne mõtlemine ja emotsioonid pole vastuolus. Kui otsused tuleb vastu võtta vähese info põhjal võib emotsioonide puudumine isegi kahjulik olla. Uurimus ilmus ajakirjas Neuron.
