Mis määrab taimestiku liigirikkuse?
Miks leidub mõnes elupaigas palju erinevaid taimeliike?  Õpikutes on kirjas, et liigilist mitmekesisust mõjutab koosluse tootlikkus   kui palju saadakse fotosünteesil biomassi. Arktilises tundras on tootlikkus väike ning liike napib. Seevastu rikas troopiline vihmamets pakub eluvõimalusi paljudele erinevatele taimedele. Liigirikkuse ja tootlikkuse vahelised seosed on ajas muutuvad: koos tootlikkuse kasvuga tõuseb ka liikide arv. Seejärel hakkavad suured kiirekasvulised taimed väiksemaid välja tõrjuma ning liigiline mitmekesisus väheneb. Loganis asuva Utah´ülikooli teadlane Peter Adler seadis selle teooria ajakirjas Science kahtluse alla. Adler ja tema töörühm näitasid, et üksikute koosluste tasandil pole võimalik näidata järjepidevaid elurikkuse ja tootlikkuse vahelisi seoseid. Piirkondlikus või globaalses plaanis võib teooria siiski kehtida. Adleri sõnul on ka väikese mastaabiga arvestamine oluline, sest seal testivad ökoloogid oma teooriaid liikide omavaheliste suhete kohta. Uurimismeeskond kogus andmeid rohttaimede liigilise mitmekesisuse kohta viielt mandrilt.  Juba mõned eelnevad meta-analüüsid seadsid kahtluse alla elurikkuse ja produktiivsuse vahelised seosed. Kuna andmete kogumine polnud ühtlustatud, langesid need uuringud tugeva kriitika alla. Seetõttu kogusid Adler ning tema kaastöölised kõik proovid samal viisil. Nad tegid kindlaks maapealsete taimeosade biomassi kasvuhooaja kõrghetkel ühe ruutmeetri suuruste prooviruutude kohta. Selgus, et produktiivsuse ja liigirikkuse vahel polnud seost. Nüüd tahab Adler teada saada, millised tegurid määravad taimekoosluse liikide arvu. Ta oletab, et mõjutada võivad nii valgustingimused, veerežiim kui mullastiku omadused. Teadasaamine aitaks ennustada keskkonnamuutuste mõju eri elupaikadele.     
