Mikroobid edastavad salasõnumeid
Unustage nähtamatu tint või piimaga kirjutamine  salasõnumeid on nüüdsest võimalik edastada geneetiliselt muundatud bakterite abil. Uus informatsiooni mikroobidesse peitmise meetod SPAM (ing k steganography by printed arrays of microbes) kasutab erinevaid kolibakteri tüvesid, mida on muundatud fluorestseeruvate valkudega, mis on helendudes seitset eri värvi. Meetodi välja töötanud teadlased said selleks inspiratsiooni ultraviolettvalguses helenduvast rohelisest fluorestseeruvast proteiinist, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel markeerijana. Sõnumi iga tähemärgi kodeerimiseks kasutatakse kahte värvi, mis teeb kokku 49 võimalikku kombinatsiooni, millest piisab tähestiku, numbrite 0 kuni 9 ja veel mõnede sümbolite jaoks. Bakteritest koosnevaid sõnumeid kasvatatakse merepunavetikatest saadavast agarist valmistatud plaatidel. Seejärel kantakse sõnum õhukesele paberit meenutavale kilele, mille saab posti teel edastada sõnumi saajale. Tavatingimustes paistab kile tühjana. Sellel olev sõnum muutub nähtavaks, kui selle saaja viib bakterid sobivasse kasvukeskkonda. Lisaks bakteritele erineva fluorestseeruva värvuse andmisele määrab geneetiline mutatsioon kindlaks, millisele kasvukeskkonnale bakterid reageerivad. Seega saab keskkonna tüüpi kasutada kodeeritud sõnumi salavõtmena. Näiteks geneetilise muundamise tulemusel mingi kindla antibiootikumi suhtes resistentseks muudetud bakterite puhul muutub sõnum loetavaks ainult selle konkreetse kemikaali manustamisel bakteritele. Kõigi teiste antibiootikumide manustamise korral on tulemuseks seosetu tekst või vale salavõtme kasutamisele viitav sõnum. Uurimistööd juhtinud USA Tuftsi ülikooli keemiku David Walti sõnul saab erinevaid geneetilisi tunnuseid kombineerides luua tuhandeid võimalikke salavõtmeid. Lisaks sellele on võimalik aretada ka baktereid, mis aja jooksul oma fluorestseeruvad omadused kaotavad, muutes sõnumi isekustuvaks.Lühikesed sõnumid Uus meetod ei ole esimene bioloogilise krüptimise näide, varem on teadlased sõnumeid ka DNAsse peitnud. Walti sõnul on tema meetodit aga lihtsam kasutada. Lisaks sellele on DNA sünteesimiseks vaja seadmeid, kuid bakteritega pudelikesi saab alati kaasas kanda. Bakterikoodi infotihedus on DNA omast palju madalam ning see seab sõnumi pikkusele piirid. Walti sõnul mahub tavalise kirjapaberi suurusele kilele 500-1000 sümbolit, millest piisab lühisõnumi edastamiseks, kuid mida on riigisaladuste kirjapanemiseks ilmselt vähe. Meetodi võimalikeks kasutusviisideks on muuhulgas näiteks võltsimiskindlad triipkoodid või vesimärgid. Walt avaldas oma uurimuse ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
