Harjumused tekivad ajulainete aeglustudes
Halbadest harjumustest vabanemine võib olla raske, heade kujundamine võtab seevastu aega. Harjumuste tekkimisel mängib olulist rolli ajuaktiivsuse mustrite muutumine, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus.  Ajulained tekivad elektriliste signaalide liikumisel läbi neuronite. Lained on suuremad, kui elektriimpulss tekib korraga paljudes närvirakkudes. Seni pole teada, kuidas mõjutavad ajulainete mustrid õppimist ning mälu. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi neuroteadlased Ann Graybiel ja Mark Howe analüüsisid rottide suuraju juttkehas tekkivaid beeta- ja gammalaineid.  Beetalained on madala amplituudiga lained, mis tekivad aktiivsel tegutsemisel. Nõrgemaid gammalaineid toodab aju teadvustusprotsesside käigus.  Rotid õppisid labürinti läbima. Harjutamise ajal tekkisid nende ajus kiired gammalainete puhangud. Kui närilised labürindi selgeks said, hakkasid ajus domineerima beetalained ning ajutegevuse aktiivsus vähenes.  Graybel oletas, et selline üleminek iseloomustab õpitu muutumist harjumuseks ning aeglasemad ajulained näitavad teadmiste settimist. Ilmselt muudab aju beeta-aktiivsuse soodustamine õppimise tõhusamaks. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.  
