Euroopa teadlaste suur plaan: kaardistada inimese epigenoom
Geenides sisalduv info määrab inimese välimuse ja füsioloogilised iseärasused. Kuid üha rohkem peavad molekulaarbioloogid oluliseks genoomiväliseid pärilikkusmehhanisme. Ühemunakaksikud on geneetiliselt ühesugused, kuid nende tervis võib olla väga erinev. Sarnaste muutuste põhjused on genoomivälised.  Geenide sisselülitamist ja vaigistamist võivad mõjutada nii DNA-ahela kokkupakkimise viis kui pärilikkusainele lisatud metüülrühmad. Sarnaseid geenide avaldumist mõjutavaid tegureid tuntakse epigenoomi nime all. Inimese epigenoom on eluea jooksul suures osas stabiilne. Kuid osa sellest võib keskkonnatingimuste mõjul muutuda. Epigenoomi muudavad ka haigused, näiteks kasvajad. Sarnaste muutuste kohta on väga vähe teada. Samuti ei ole praegu infot, kui suured on inimeste epigeneetilised erinevused. Eelmisel aastal seadis Rahvusvaheline Inimese Epigenoomi Konsortsium eesmärgiks aidata mõista bioloogidel ja arstidel, kuidas epigeneetilised muutused inimeste tervist mõjutavad. Euroopa Komisjon otsustas selleteemalist uurimistööd rahastada 30 miljoni euroga.  Projekt nimega BLUEPRINT hakkab ühendama 41 uurimisasutust ning loodab teadlastele kättesaadavaks teha vähemalt saja inimese epigenoomi järjestused. Konsortsium loodab 2020. aastaks koguda info tuhande epigenoomi kohta. BLUEPRINT hakkab infot koguma vereproovide põhjal. Projekti koordinaatori Henk Stunnenbergi sõnul on see ratsionaalne valik, sest verd kasutatakse diagnoosimiseks väga tihti. Lisaks uuenevad vererakud pidevalt ja seega on ühes vereproovis alati erinevas arengustaadiumis rakke. Nende põhjal loodavad uurijad paika panna inimrakkude arengu käigus tekkivad epigeneetilised muutused. Kokku plaanitakse projekti käigus kaardistada kuuskümmend erinevat tervete inimeste verest pärinevat rakutüüpi. Võrdlusmaterjaliks teeb konsortsium kindlaks erinevate verevähirakkude epigenoomi.   
