Twitter: millal on inimesed õnnelikumad?
Reedeõhtune töönädala lõppu tähistav säutsulaviin Twitteris on igav ja tüütu. Siiski saavad sotsioloogid suure hulga internetisõnumite põhjal teha huvitavaid järeldusi, millises tujus inimesed parasjagu on ning kuidas meeleolud vahelduvad.  Hommikul ärkab enamik inimesi tegutsemistahtelistena. Päeva jooksul võib meel mõruks minna, kuid õhtupoolikul hakkab tuju uuesti tõusma. Negatiivsed tunded kuhjuvad töönädala jooksul ning murepilved hakkavad hajuma, kui reede on käes. Selline tujude vaheldumise muster iseloomustab paljusid. Siiski pole seda siiani õnnestunud teaduslikult tõestada. Sotsioloogid on üritanud meeleolumuutusi uurida enesejälgimise küsimustike abil. Sel kombel saadud tulemused on tihti vasturääkivad. Lisaks kasutatavad paljud uurijad katseisikutena ainult tudengeid, see ei pruugi piisavalt hästi peegeldada erinevate inimeste harjumusi. Cornelli ülikooli sotsioloogid Scott Golder ning Michael Macy otsustasid analüüsida sõnumikeskkonda Twitter tehtud postitusi. Algselt huvitusid uurijad inimeste käitumismustritest ning selle põhjal sündis veebileht, kus on võimalik sisestada endale meeldiv sõna ja vaadata, millal seda sõnumites kasutatakse. Seejärel analüüsisid Golder ja Macy säutse tarkvara abil, mis lubas neil väljendada ning võrrelda sõnumite emotsionaalset sisu. Kokku kasutasid nad üle poole miljardi sõnumi, mis kogunes 2,4 miljoni inimese kontodele kahe aasta jooksul. Iseloomulikud mustrid olid kergesti nähtavad ja iseloomulikud inimestele üle kogu maailmahommikune hea tuju kadus päeva jooksul. Positiivsete emotsioonide kõrghetk nädala lõikes oli nädalavahetusel. Suvel olid meeleolud paremad kui talvel. Golderi sõnul ei esinda ka Twitterisse postitajad kogu inimkonda. Kuid siiski kasutab seda rakendust piisavalt suur ja kirev seltskond, kelle tekstide põhjal on võimalik teha üldistusi. Säutsujad toodavad pidevalt andmeid, mida on võimalik teaduslike meetoditega analüüsida.  Twitter, Facebook, eBay ning Amazon on igapäevase elu osa suure hulga maailma inimeste jaoks. Sotsioloogia jaoks on selliste andmete olemasolu üks suur kullaauk, ütles Golder. Sarnase andmekogumise kriitikud hoiatasid, et Twitteri piiratud sõnumimaht võib inimeste emotsionaalsete sõnade valikut mõjutada ning muuta postituste tähendusvarjundeid. Samuti võivad inimesed hakata pingelistel perioodidel eriti tihedasti sõnumeid kirjutama või siis vastupidi, jätta säutsumise mõneks ajaks. See kõik võib mõjutada analüüsi tulemusi. Uurimus ilmus ajakirjas Science.  
