Füüsika nobelistid: Universum paisub aina kiirenevas tempos
Universum on alates Suurest Paugust pidevalt laienenud ning laienemise tempo kiireneb. 1998. aastal selle nähtuse avastanud kolm kosmoloogi said tänavuse Nobeli füüsikapreemia.  Preemia jagatakse pooleks. Poole sellest saab USAs Lawrence Berkeley laboris ja California ülikoolis supernoovade uurimisega tegelev Saul Perlmutter. Teise poole saavad John Hopkinsi ülikoolis ja kosmoseteleskoobi instituudis töötav Adam G. Riess ning Brian P. Schmidt Austraalia rahvusülikoolist. Kõik nad on tegelenud kaugete plahvatanud tähtede ehk supernoovade uurimisega ning leidnud, et Universum paisub kiirenevas tempos.  1998. aastal esitlesid kaks teadusrühma oma avastusi. Perlmutteri juhitud supernoovade kosmoloogia rühm oli selleteemalisi uuringuid alustanud 1988. aastal. Schmidti ja Riessi supernoovade uurimise projekt sai alguse 1994. aastal. Eesmärk oli kaardistada Universumi kõige kaugemad supernoovad, selleks tarbeks olid käigus nii võimsaimad maapealsed teleskoobid kui ka kosmoseteleskoop Hubble. Uuringute keskmes oli supernoova Ia, mis massilt on võrreldav Päikesega, kuid suuruselt ainult meie Maa mõõtu. Valgust eraldus sellise supernoova plahvatusest sama palju nagu tekib kogu galaktikas.  Kokku leiti uuringute tulemusel üle poolesaja kauge supernoova, mille valgustugevus oli oodatust nõrgem  see on viide asjaolule, et Universumi paisumine pidevalt kiireneb. Teadmine, et Universum Suure Paugu tagajärjel endiselt paisub on olemas juba sada aastat, kuid avastus, et paisumine kiireneb paneb asja sootuks teise konteksti.  Kui paisumise tempo on kiirenev, siis Universumi lõpus hajub kõik laiali, ei ole enam midagi ning on väga külm, ütles astronoom Tõnu Viik. Paisumise mootoriks peetakse tumedat energiat, mille olemus on teadlastel veel tänini täpselt seletamata. See on tänapäeva füüsika suurim lahendamata küsimus. Teada on vaid see, et tume energia moodustab Universumi koostisest umbes kolmveerandi.    
