Nobeli keemiapreemia sai kvaasikristallide avastaja
Tänavuse keemia-Nobeli laureaadi uurimistöö muutis arusaama tahkete ainete omaduste kohta.  Iisraeli tehnoloogiainstituudi teadlane Daniel Shechtman avastas kvaasikristallid 1982. aastal.  Shechtman tegi oma algsed katsed alumiiniumi ja mangaani sulamiga, mida ta kuumutas ning seejärel kiiresti jahutas. Oma üllatuseks nägi teadlane elektronmikroskoobi all kristalle, millel puudus tavapärane sümmeetria. Need sarnanesid lõpututele idamaistele mosaiikidele. Keemikuid ja füüsikuid üllatasidki kõige rohkem kvaasikristallide ainulaadsed sümmeetriaomadused - nimelt puudub nende mustrites enda kordamine ehk perioodilisus.  Lisaks on kvaasikristallidel ka erilised füüsikalised omadused - nad on  kehvad elektri- ja soojusjuhid, mis on metallide puhul üsna tavatu.  Kvaasikristallide olemasolu oli võimalik matemaatiliselt ennustada. Siiski ei usutud, et midagi sellist võiks looduses olemas olla. Shechtman pidi algsete tulemuste avaldamise järel koguni uurimisrühmast lahkuma ning keemiaüldsusel kulus kvaasikristallide olemasoluga leppimiseks mitu aastat. Praeguseks on kvaasikristallide olemasolu teada paljudes metallisulamites ning ka mõnede polümeeride puhul.  2009. aastal leidsid Vene geoloogid, et ka looduslikes mineraalides võib esineda kvaasikristalle.    
