Vesi jõudis Maale komeetidega
Hartley 2 nimelises komeedis leidub vett ning selle vesiniku isotoopide suhe on sama mis maailmameres.  Päikesesüsteemi tekkimise ajal, ligi neli miljardit aastat tagasi põrkasid Maaga kokku nii asteroidid kui komeedid ja teadlaste arvates sattusid vesi ja elu tekkimiseks vajalikud ained Maale just neilt taevakehadelt. Vaidluses, kas Maal olev vesi pärineb komeetidelt või asteroididelt, kalduvad astronoomid üha rohkem komeetide poole. Selle kasuks räägivad kaalukad tõendid. Max Plancki instituudi astronoom Paul Hartogh tegi Euroopa kosmoseagentuuri Herscheli kosmoseobservatooriumi andmete abil kindlaks, milline on vesiniku isotoopide suhe Hartley 2 nimelises komeedis.  "Komeedil leiduvas vees on tavalise vesiniku ja raske vesiniku ehk deuteeriumi suhe sama, mis Maa ookeanides. Seetõttu võib arvata, et suur osa Maal leiduvast veest võib pärineda komeetidelt," selgitas Hartogh.  Varasemad uuringud näitasid, et komeetide vesi pole Maal leiduvale veele nii sarnane kui asteroididel leiduv. Hartoghi sõnul pärinevad eelnevalt uuritud komeedid kaugemalt kosmosest kui Hartley 2. See komeet on pärit Neptuuni orbiidi tagusest Kuiperi vööst, mis asub Maale üsna lähedal. Hartogh mõõtis suvel vesiniku isotoopide suhet ka teisel Kuperi vööst pärineval komeedil, mis kannab nime 45P/Honda-Mrkos-Pajdusakova. Teadlane analüüsib neid andmeid praegu. Kui ka teise Kuiperi vöö komeedi keemiline koostis klapib, võib hakata tõsiselt rääkima vee pärinemisest komeetidelt. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.    
