Veenusel on osoonikiht
Saja kilomeetri kõrgusel Veenuse atmosfääris leidub osooni, mis on ilmselt tekkinud süsihappegaasi lagunemisel vabanevatest hapniku aatomitest. Veenuse osoonikiht on esialgsete andmete põhjal üsna hõre ning asub umbes saja kilomeetri kõrgusel, ligi neli korda kõrgemal kui maakera osoon.  Osooni olemasolu sai selgeks, kui kosmosesondi aparatuur analüüsis tähtedelt kiirgavat valgust. Veenuse õhkkonnas olevad osoonimolekulid neelasid valgusest ulatravioletse osa. Osoon koosneb kolmest hapniku aatomist. Arvutimudeli põhjal tekib osoon Veenusele siis, kui päikesekiirgus lõhub süsihappegaasi molekule ja vabastab hapniku aatomeid. Need omakorda ühinevad hapnikuks ning sobivates tingimustes ka osooni molekulideks. Uurimuse juhi Franck Montmessini sõnul aitab avastus mõista Veenuse atmosfääri keemilist koostist. Osooni on varem leitud Maa ning Marsi atmosfääris.  Maal algas hapniku teke ning ühtlasi ka osooni moodustumine umbes 2,4 miljardit aastat tagasi. Ilmselt eritasid hapnikku mõned mikroobid oma ainevahetuse jääkainena. Taimede tekkimisega kasvas hapniku kontsentratsioon Maal veelgi. Meie planeedil on osooni ülitähtis roll  see gaas neelab Päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb elusorganisme. Seetõttu arvavad paljud astrobioloogid, et kui mingil planeedil leidub samaaegselt süsihappegaasi, hapnikku ja osooni, siis võib sellisel taevakehal esineda ka elu.  Osooni puhul on siiski määrav selle hulk. Marsil on seda gaasi väga vähe. Ilmselt tekkis ka Marsi osoon süsinikdioksiidi lagunemisel. Teoreetilised arvutused näitavad, et elusolendite kaitsmiseks peab planeedil olema vähemalt viiendik Maal olevast osoonikogusest. Veenuse kohta käivad andmed toetavad seda mudelit, sest Veenus jääb sellest lävest allapoole ning elusolendeid seal ei leidu.  Euroopa kosmoseagentuuri sond Venus Express lendas kosmosesse 9. novembril 2005. Uurimisjaam jätkab planeedi atmosfääri uurimist 2014. aastani.  
