Reovesi kihab tundmatutest viirustest
Puhastamata reovees leidub tohutu palju erinevaid senitundmata viirusi, näitas värske uuring.  Ajakirjas mBio avaldatud uuringu järgi tuntakse maailmas umbes 3000 viirust, kuid metagenoomilised uuringud on näidanud, et see on kõigest tilluke osa kõigist meie planeedil leiduvatest viirustest. Metagenoomiliste uuringute puhul järjestatakse keskkonnaproovis, näiteks pinnases või reovees, sisalduv geneetiline materjal. Viirused  on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirused lisanduvad igat liiki elusorganismile, mida nad nakatavad, bakteritest inimesteni. Üldjuhul ei peeta viiruseid elusolenditeks.  Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks ning neid leidub looduses kõikjal. Kuigi viirused ümbritsevad meid kõikjal, on siiani järjestatud ainult 84 viiruste perekonda kuuluva 3000 viiruse geneetiline kood.  Viiruste mitmekesisusest parema ülevaate saamiseks kogus Pittsburghi ülikooli teadlase Paul Cantalupo juhitud teadlasterühm puhastamata reovett Pittsburghist, Barcelonast ja Etioopia pealinnast Addis Abebast ning järjestas reovee proovides sisaldunud geneetilise koodi. Teadlased otsustasid uurida puhastamata reovett, sest oli teada, et selles leidub väga palju erinevaid viirusi. Lisaks sellele, et viirusi leidub heitvees settinud bioloogilistes jäätmetes, on heitveega kokkupuutes ka teised liigid - putukad, rotid, taimed ja mikroorganismid, mis kõik kannavad oma viirusi. Võetud proovidest leidsid teadlased 234 tuntud viirust 26 erinevast viiruste perekonnast. Neist 17 olid inimesi nakatavad ning ülejäänud taimi, putukaid, baktereid ja vetikaid nakatavad viirused. Lisaks sellele sisaldasid reoveeproovid uusi viiruseliike 51 erinevast perekonnast. Uuringu autorite sõnul muudab see puhastamata reovee kõige mitmekesisemaks siiani uuritud viiruste kogukonnaks. Väga suur osa leitud geneetilistest järjestustest sarnanevad teadaolevate viirustega sedavõrd vähe, et neid ei saa liigitada ühtegi teadaolevasse viiruste rühma. See näitab, et valdav enamus Maal leiduvatest viirustest on veel kirjeldamata. Teadlased tegid veel teisigi avastusi.  Reoveest leitud viiruste populatsioonis domineerisid  baktereid ründavad viirused, mida oli teistest teadaolevatest viirustest 30 korda rohkem. Keerulisemaid organisme ründavate viiruste seas domineerisid taimeviirused. Kõigis proovides leidus ka palju erinevaid putukaviirusi, sealhulgas prussakaid, kärbseid ja sääski nakatavaid. Teadlased leidsid ka mitmeid näriliste viiruseid, muuhulgas hiljuti avastatud rottide E-hepatiidi viirusega lähedaselt seotud viirustüvesid.  Reoveest leitud tundmatud viirused täidavad tõenäoliselt keskkonna ja inimese tervise osas paljusid erinevaid seniteadmata funktsioone. Nende seas võib olla nii haigust tekitavaid, kahjutuid kui ka kasulikke viirusi.  
