Laisk Päike toob külmad talved
Päikese vähenenud ultraviolettkiirguse hulk põhjustab Põhja-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides külma talve.  Kliimauurijad ning astronoomid teavad, et Päikese aktiivsus muutub umbes kümneaastaste tsüklite kaupa. Koos Päikese aktiivsuse tõusuga kasvab Päikesel nähtavate plekkide arv ja Maale jõuab rohkem ultraviolettkiirgust. Uudse satelliidile paigutatud aparatuuri abil said Suurbritannia ilmauurijad mõõta, kui palju UV-kiirgust Maale jõuab. Saadud andmete põhjal koostasid nad arvutisimulatsiooni, kus kujutati atmosfääri ja ookeani vastasmõjusid.  Selgus, et Päikese aktiivsus on muutlikum kui seni arvatud. Väiksem hulk kiirgust tekitab atmosfääris õhu jahtumise ning seejärel kahaneb talviste läänetuulte hulk.  Tavapärasel talvel toovad Atlandi ookeanilt Euroopasse puhuvad tuuled endaga kaasa sooja õhku, ilma nendeta jääb ilm külmaks. Mudeli loomiseks kasutasid teadlased UV-kiirguse andmeid alates 2004. aastast ning see ennustas ette möödunud karmi talve. Uurimuse ühe autori Suurbritannia ilmateenistuses töötava Jeff Knighti sõnul on siiski võimatu panna otsest võrdusmärki Päikese ja ilmastiku vahele, sest kliimat mõjutavaid tegureid on väga palju. Kliimasoojenemises kahtlejad on juba varem pakkunud ilmastikumuutuste põhjuseks erinevusi Päikese aktiivsuses. Teadlased rõhutasid, et ajakirjas Nature Geoscience ilmunud analüüs peab kõige rohkem paika põhjapoolkera puhul ega ole mingil juhul väljakutseks inimmõjulise kliimasoojenemise teooriale.  "UV-kiirguse hulk mõjutab õhumasside jaotumist Atlandi ookeani ümbruses. Kui Päikese aktiivsus on madal, jaotub talvine soojus nii, et Euroopa ja osa USAst jäävad jahedamaks ning Kanada ja Vahemere-piirkond muutuvad veidi soojemaks. Globaalseid suuri temperatuurimuutusi aga ei teki," selgitas simulatsioonid läbi viinud ilmateenistuse töötaja Sarah Ineson.  Edaspidi on brittidel kavas jätkata UV-kiirguse taseme täpset mõõtmist. Need andmed ei aita igapäevast ilma ennustada, kuid võivad muuta pikaajalised prognoosid täpsemaks.  
