Suurus loeb ka taimeriigis
Paljudel loomaliikidel on isaste ning emaste suurus erinev. Neid seaduspärasid pani 20. sajandi keskel tähele saksa bioloog Bernhard Rensch.  Teoreetiliselt peaks suurem olema sugupool, kelle edukus sigimisel kasvab koos keha suurenemisega. Selgroogsetel on isasloomad tihti kogukamad kui emased, kuid väiksemate olendite -  näiteks ämblike hulgas on olukord pigem vastupidine.  Nüüd tuleb välja, et karvaste ja suleliste kohta kehtivad reeglid klapivad ka taimedele. Uus-Meremaal asuva Victoria ülikooli teadlased mõõtsid kahekojalisi taimi ning leidsid nende varte ja lehtede suuruses soolisi erinevusi. Kahekojalisteks nimetavad bioloogid lahksugulisi taimi, kellel isas- ja emasõied asuvad eri isenditel. Selliseid liike on Maal umbes seitse protsenti kõikidest taimedest. Kahekojalised on näiteks kadakas, pajud, murakas ning  astelpaju.  Väiksemate liikide emastaimede lopsakust on kerge seletada. "Nad peavad kasvatama vilju ja seemneid," arutles uurimuse autor Kevin Burns. Tema sõnul peavad emastaimed olema piisavalt suured, et tolmeldajad ning seemneid levitavad loomad nad üles leiaksid.  Paraku pole nii kerge selgitada, miks suurekasvuliste liikide isastaimedel on laiemad lehed ning jämedam vars. Imetajate puhul on asi lihtne  kõik taandub sugulisele valikule. Isased konkureerivad emasloomade pärast ning kopsakamad saavutavad võitluses edu. Võimalik, et suured isastaimed üritavad laiade lehtede ja jämeda varre abil meelitada ligi suuremat hulka tolmeldajaid, kuid see on vaid oletus. Uurimus ilmus ajakirjas The American Naturalist.  
