Maa pärivad mikroobid
Kliima soojenemine ei ole uudne nähtus. Ürgammuse soojenemisperioodi uurimine aitab ennustada, mida meil on seekord oodata. Lõuna-Carolina ülikooli teadlane David Bottjer loodab 250 miljonit aastat tagasi esinenud kliimasoojenemist uurides välja selgitada, mis meid seekord ees ootab. Selle ammuse soojenemisperioodi jooksul suri Maal välja kuni 90 protsenti ookeanides elanud liikidest. Bottjeri sõnul on teadus tõestanud, et maakera muutub. Viimase saja aastaga on globaalne temperatuuritõus olnud peaaegu kolmveerand kraadi Celsiuse järgi ning oodata on kasvuhoonegaasidest tingitud edasist soojenemist. Teadlased seisavad sõltumata soojenemise põhjustest silmitsi küsimusega, kas muretsemiseks on põhjust või mitte? Bottjer otsustas sellele küsimusele vastust otsida ookeanidest leitud sadu miljoneid aastaid vanadest kivististest.  Minevikus on looduslikel põhjustel toimunud kiire süsinikdioksiidi kasv atmosfääris põhjustanud suuri väljasuremislaineid. Teadaolev suurim väljasuremine toimus 250 miljonit aastat tagasi Permi ajastu lõpus. Kuigi jätkuvalt vaieldakse selle täpsete põhjuste üle, aktiviseerus ühe teooria järgi ürgmandri Pangaea lagunemise tõttu vulkaaniline tegevus. Selle tulemusel paiskus atmosfääri ülisuurtes kogustes süsinikdioksiidi ja teisi kasvuhoonegaase. See põhjustas meie koduplaneedi soojenemise rohkem kui viie kraadi võrra, mille tagajärjel surid välja nii maismaaloomad kui -taimed ning kuni 90 protsenti ookeanielustikust. Minevikus toimunu ning praeguste vaatlustulemuste põhjal jõudis Bottjer kolme peamise järelduseni:           Ookeanides neelduva süsinikdioksiidi kogused kasvavad, see muudab ookeanivee happelisemaks. Sarnaselt Permi ajastu lõpule kaasneb sellega muuhulgas korallrahude kadumine.           Teiste eluvormide kadumisel hakkavad vohama mikroobid. Kuna enam ei ole koralle, hakkavad mikroobid ise ookeanis uusi riffe looma.           Atmosfääri soojenemisel aeglustuvad hoovused. Vaiksem ookean tähendab väiksemat segunemist, mille tulemusel väheneb ookeanivee hapnikusisaldus. Ookeanis tekivad hapnikuvaesed surnud piirkonnad, kus ei leidu kalu ega teisi eluks hapnikku vajavaid organisme. Bottjer ei ole ainus, kes tuleviku ennustamiseks minevikku vaatab. Samal eesmärgil uuritakse ka 55 miljonit aastat tagasi esinenud paleotseeni-eotseeni temperatuurimaksimumi, mille jooksul tõusis globaalne temperatuur mitme kraadi võrra.
