Kuhu kadus kosmiline udu?
Universumi algusaegadel galaktikatevahelises ruumis hõljunud kosmiline udu võis kaduda massiivsete tähtede mõjul. Galaktikatevaheline ruum ei ole alati läbipaistev olnud. Universumi algusaegadel valitses seda tihe läbipaistmatu udu. Michigani ülikooli teadlaste värsked vaatlustulemused näitasid, et selle udu kadumise võis põhjustada massiivsetelt tähtedelt tulev suure energiaga valgus.  Astronoomid arvasid juba varem, et varajaste galaktikate täheteke pidi andma udu hajumiseks vajalikku kiirgust ehk muutma galaktikatevahelist ruumi täitva neutraalse vesiniku seal tänaseni leiduvaks plasmaks. Plasma on aine eriline olek, mille puhul on aatomituumade ümbert nende elektronkatted osaliselt või täielikult ära rebitud ning neutraalsete aatomite asemel on tegu üksteise vahel sagivate positiivsete ioonide või tuumade ja negatiivsete elektronide pilvega. Siiani oli aga selgusetu, kuidas see kiirgus galaktikaist välja pääses. Michigani ülikooli astronoomid Jordan Zastrow ja Sally Oey vaatlesid ja pildistasid Maale suhteliselt lähedal asuva Kentauri tähtkuju suure tähetekkega kääbusgalaktikat NGC 5253. Kuigi selliseid intensiivse tähetekkega galaktikaid leidub tänapäeval harva, usuvad teadlased, et Universumi algusaegadel olid need väga üldlevinud. Ajakirjas Astrophysical Journal Letters avaldatud uuringu autorid vaatlesid Tšiilis asuva Las Campanase observatooriumi teleskoopide spetsiaalsete filtrite abil, kuidas ja kus selle kääbusgalaktika ultraviolettkiirgus ümbruskonnas leiduvat gaasi mõjutas. Nad avastasid, et tähtedevahelises ruumis leiduv gaas tõepoolest kaob galaktikast kitsa koonusena väljuva ultraviolettvalguse mõjul. Näha ei ole küll otseselt ultraviolettvalgust, vaid selle poolt galaktikat ümbritsevasse gaasipilve jäetud jälg. Uuringu autorite arvates tekitab suure tähetekkega galaktikate massiivsetelt tähtedelt lähtuv ülitugev tuul galaktikas leiduvas gaasis kiirguse väljapääsemiseks läbipääsutee.  Teadlaste täheldatud koonuse kuju võib olla selgituseks, miks ei ole täheldatud sarnaseid protsesse teiste galaktikate juures. Koonus on suhteliselt kitsas ning ultraviolettvalguse avastamise muudab raskeks koonuses oleva läbilaskeava väiksus. Seda võib võrrelda tuletorniga, mille valgus on nähtav ainult siis, kui see on suunatud vaataja suunas. Seetõttu sõltub galaktikast väljuva ultraviolettkiirguse avastamine Zastrow' arvates galaktika orientatsioonist. Uuringu autorite avastus aitab astronoomidel mõista, kuidas kõige varasemad galaktikad neid ümbritsevat universumi mõjutasid. Allpool oleval videol on näha, milline näeb läbi Tšiilis asuva Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobi vaadatuna välja vesinikust koosnev udu universumis vähem kui miljard aastat peale Suurt Pauku. 
