Teles esinevad inimahvid jätavad vale mulje
Inimahve jääb looduses üha vähemaks. Näiteks šimpanse on Rahvusvahelise looduskaitseliidu andmetel vähem kui 300 000 ning nad on range kaitse all.  Vangistuses sündinud loomi kasutatakse ometi reklaamides ja filmides. Tihti on sellised ahvid riietatud inimeste kombel ja matkivad meie käitumist. See võiks tekitada sümpaatiat ning aidata koguda raha šimpansite looduslike elupaikade kaitsmiseks. Vähemalt arvavad nii paljud reklaamiinimesed.  Duke´i ülikooli antropoloogide ja majandusteadlaste ühisuurimus näitas paraku vastupidist  telestaaridest ahvid tekitavad inimestes petliku tunde, et need loomad on tavalised ega vaja mingit kaitset. Antropoloog Brian Hare palus 165 vabatahtlikul katsealusel vaadata ahvidega reklaame ning seejärel täita küsimustiku looduses elavate šimpansite kohta. Iga katseisik nägi viit klippi: ühes reklaamis ahv Coca-Colat, teises ja kolmandas hambapastat, neljandas oli tegu sotsiaalreklaamiga.  Viies klipp oli katsealuste gruppides erinev. Tegu oli kas looduses filmitud šimpansidega, kuulsa primaadiuurija Jane Goodalli loenguga inimahvide kaitsest või reklaamlõikudega, kus kasutati riietatud ahve inimesele omases keskkonnas. Näited:.   .       Küsimustike vastuste uurimisel selgus, et inimesed, kes nägid looduses tegutsevate loomade asemel ülikondades šimpanse, olid rohkem nõus arvamusega, et ahve võiks pidada lemmikloomana. Katses osalemise eest võisid inimesed saada väikest tasu  tuubi reklaamitud hambapastat, purgi kokakoolat või võimaluse annetada šimpanside heaks. Kõige vähem olid looduskaitsele nõus annetama need, kes nägid inimesteks riietatud ahve. Uurijad järeldasid, et looduskaitse peab üha enam arvestama avaliku arvamusega. Primaatide kasutamine meelelahutuses muudab seosed loodusega häguseks. Kui vaadata kontorilaual trikke tegevat lipsuga ahvi, on väga raske sarnast looma ette kujutada looduses puu otsa ronimas või toitu otsimas.     
