Robotid aitavad mõista lennuvõime tekkelugu
Katsed tiivuliste robotitega näitasid, et lindude esivanemad võisid õppida lendama liuglemisoskuste arenedes. Lendamise kohta on teada, et umbes 150 miljonit aastat tagasi liikusid metsades ringi tänaste lindude esivanemateks peetavad saurused ja ürglinnud, kes suutsid lennata, või ka ainult liuelda. Milleks kasutasid nad primitiivseid tiibu enne lendama õppimist, on teadmata. Ajakirjas Bioinspiration & Biomimetics avaldatud uuring toob selles osas uut selgust. Teadlaste andmed ei pärine aga kivististe, vaid hoopis tiibadega robotite uurimisest. Lindude lennuvõime tekkimise osas on kaks peamist teooriat. Ühe teooria järgi kasutati primitiivseid tiibu puu otsast või mõne muu kõrge koha pealt alla liuglemiseks. Teise teooria järgi liigutasid lindude eellased joostes tiibu üles-alla, mis muutis nad kiiremaks ja aitas järskudest nõlvadest paremini üles saada.  Teise teooria muudab küsitavaks tohutu kiirus, mida on vaja õhku tõusmiseks. Liuglemise teooria kasuks räägivad aga liuglemise käigus arenenud oskused, mis võisid aidata lendama õppida. Kivististest leitud tõendusmaterjal on lõplike järelduste tegemiseks siiski liiga puudulik. California ülikooli insenerid Ronald Fearing ja Kevin Peterson aga ei mõelnud selle vaidluse peale, kui nad lõid 25 grammi kaaluva kuuejalgse tiibadega roboti. Uus robot DASH+Wings on luureotstarbelise roboti DASH (Dynamic Autonomous Sprawled Hexapod) edasiarendus. Sellele maapinnal liikuvale robotile valmistas raskusi järskudest nõlvadest üles saamine ja teele jäävate esemete ületamine, mistõttu otsisid teadlased võimalusi, kuidas jalgade ning üles-alla liikuvate tiibade tööd ühendades roboti liikumisvõimet paremaks muuta. Nad mõistsid alles pärast robotile tiibade lisamist, et sellest võib olla kasu ka evolutsioonilistele küsimustele vastuste leidmisel. Seetõttu otsustasid nad oma töösse kaasata ka paleobioloogi Robert Dudley. Teadlased korraldasid robotile omamoodi mitmevõistluse, kus testiti selle võimeid erinevatel aladel. Robot pidi võimalikult kiiresti mööda põrandat jooksma, järjest järsemat kaldteed mööda üles ronima ning platvormilt alla hüpates võimalikult kaugele liuglema. Kõikide ülesannete puhul mõõdeti roboti sooritusi kiirendusmõõturite ja kaamerate abil. Teadlased võrdlesid roboti tulemusi, mis olid saavutatud tiibadega või ilma ning tiibu liigutades või neid paigal hoides. Üles-alla liikuvast tiivapaarist oli robotil kasu kõikides testides, eriti liuglemisel. Liikuvad tiivad aitasid robotil järsemast nõlvadest üles ronida ning suurendasid ka jooksmise kiirust 90 protsenti, mida on aga lendutõusuks teoreetiliselt vajaliku neljakordse kiirusega võrreldes liiga vähe. Liuglemistestis aitas tiibade üles-alla liigutamine liuelda kaugemale kui paigal püsivate tiibadega. Petersoni sõnul toetavad nende uuringu tulemused kaudselt teooriat, et lindude lennuvõime pärineb puu otsas elanud loomadelt, mitte maismaal elanud õhkutõusuks hoovõttu vajavatelt loomadelt.
