Euroopast leiti Ebola sugulasviirus
Hispaania nahkhiirte seas levib Ebola viiruse sugulane. Inimeste ning inimahvide kõige ohtlikumad tõvestajad kuuluvad filoviiruste hulka. Nende tekitatud taudide puhul ulatub suremus 90 protsendini.  Sellised üheahelalised RNA-viirused on näiteks Marburgi ning Ebola viirused, mille kodu on Ida-Aafrikas.  Ebola hõimlasi on leitud ka Filipiinidelt, kuid nende kahe alaga on filoviiruste levik seni piirdunud.  Nüüd selgus, et Euroopa päritolu Ebola sugulane  tegutseb Hispaania nahkhiirte hulgas, selgus Columbia ülikooli uurimusest. Harilike pikktiibade(Miniopterus schreibersii) suremist uurivad teadlased eraldasid  surnud loomadest uue haigustekitaja, mis sai leiukoha järgi nimeks Lloviu viirus. Viiruse pärilikkusaine uurimisel selgus, et see on Ebola sugulane, kes eraldus kurikuulsast patogeenist umbes 70 000 aastat tagasi. "Filoviiruse leidumine Hispaanias on väga põnev, sest Euroopast pole kunagi varem sarnast tõvestajat leitud. Võimalik, et selliseid viirusi on veel ning need  kõik võivad põhjustada ka haigusi," ütles uurimuse autor Gustavo Palacios. Nakkuse tagajärjel surnud nahkhiirte kehas olid märgid tugevast immuunreaktsioonist. Ilmselt ei tekita Lloviu viirus nahkhiirtel alati haigusseisundit. Uurijad võtsid proove ligi 1300 terve välimusega nahkhiirelt, kelle puhul ei leitud mingeid märke viirusest.  Lloviu koobastes käib palju turiste, kuid siiani pole märke inimeste haigestumisest. Ilmselt on tegemist tõvestajaga, kes on inimesele ohutu.  Filoviiruste hulgas on vaid paar sarnast erandit, ülejäänud viirused nakatavad nii ahve kui inimesi. Kuid nahkhiirte asurkondi nõrgestada võiva tõve ilmumine teeb bioloogid siiski murelikuks. Taimtoidulised nahkhiired tolmeldavad õisi ning levitavad seemneid, putuktoidulised aga mõjutavad selgrootute arvukust. Nahkhiirte arvukuse vähenemine mõjutab seetõttu ka paljusid teisi liike. Uurimus ilmus ajakirjas PLOS Pathogens.
