Põllupidamine tuli tasapisi
Muistsed perenaised võisid olla hoolikad nõudepesijad, kuid tänapäevane molekulaaranalüüs suudab aastatuhandete taguse potisisu kindlaks teha.  Läänemere-äärsed muistsed põllupidajad jätkasid intensiivset kalapüüki ja küttimist, näitas Inglismaa Yorki ülikooli analüüs. Uurimisrühma kuulusid ka Saksa ning Taani teadlased. Analüüsitud nõud olid ligi kuus tuhat aastat vanad ning pärit 15 asulakohast Läänemere läänerannikult. Just tollest ajast pärinevad esimesed tõendid, et selles piirkonnas hakati põldu pidama ning kasvatama koduloomi.  Siiski leidsid arheoloogid majapidamisriistades kalade ja teiste veeloomade jäänuseid. Selleks uurisid nad erinevate süsiniku isotoopide osakaalu  ja nõude pinnal leidvaid rasvu. Ligikaudu viiendik rannikult leitud keraamikast sisaldas mereloomadele iseloomulikke aineid.  Ka sisemaa asulakohtade pottidest oli 28 protsendil märke mageveekalade ja molluskite söömisest. Uurimisrühma juhi Oliver Craigi sõnul muudab see arusaama, kui kiiresti inimeste eluviis muutus. Varem arvati, et vanad harjumused hüljati ruttu. Kuid nüüd tuleb välja, et kütid ja korilased jätkasid oma tavapärast toiduhankimist ka põllupidamise kõrvalt veel üsna pika aja jooksul. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.  
