Dinosaurused ajas liikvele tühi kõht
Dinosaurused olid esimesed paremate rohumaade nimel ümberasujad, näitas värske uuring. Enam kui 150 miljonit aastat tagasi kubises Põhja-Ameerika lääneosa näljastest dinosaurustest. Iidsete jõeorgude lammidel lonkisid tillukese pea, taevaniulatuva kaela, turske kehaehituse ja pikkade sabadega sauropoodid - dinosauruste hulka kuulunud suurimad eales elanud loomad. Kõhutäiteks kitkusid nad eelajaloolisest taimkattest tohutuid rohelisi suutäisi. Oma märkimisväärse ümbermõõdu säilitamiseks võis dinosaurus alla kugistada üle 450 kilogrammi toitu päevas, mis on tänapäeva elevantide kahekordne päevane toidunorm.  Kuidas aga õnnestus taimetoidulistel dinosaurustel kõhud täis saada näiteks põuasel ajal, mil kuivus ja kuumus taimestiku hävitasid? Sellele küsimusele võib vastuse anda ajakirjas Nature avaldatud värske uuring. Colorado ülikooli kolledži teadlased uurisid sauropoodi Camarasaurus hammaste kivistisi, kasutades selleks keemilist analüüsi.  Tömbi pea ja lusikakujuliste hammastega Camarasaurus oli umbes 15 meetri pikkune. Koos joodud veega imendusid tema organismi hapniku isotoobid, mis ladestusid hammastes. Dinosauruse hammastesse kogunenud hapniku isotoopide suhe võimaldab kindlaks teha, kui niiskes ja soojas elukeskkonnas dinosaurus elas. Kuna Camarasauruselvahetusid hambad kogu eluea vältel, siis iga välja kukkunud hammas sisaldas infot selle kohta, kus dinosaurus eelneval kuul jõi. Ka eelajalooline pinnas, järved ja märgalad on hapniku isotoope säilitanud. Uuringu autorid võrdlesid USA Utah' ja Wyomingi osariikidest leitud 32 Camarasaurusehammast kivimitega. Neis leiduvate keemiliste jälgede suhete võrdlus näitas, et dinosaurused olid joonud vett paikades, mis asusid hammaste kivististe leiukohtadest väga kaugel. Niiskel aastaajal olid Wyomingi ja Utah' idaosa eelajaloolised jõgikonnad tasased alad, mida katsid sõnajalad ja okaspuude salud. Teadlaste arvates aga lahkusid dinosaurused sellest piirkonnast igal aastal ning tõenäoliselt oli lahkumine ajastatud kuivale ajale, mil maitsvatel taimedel kasvuhooaeg läbi sai. Kuhu dinosaurused läksid, pole täpselt teada. Uuringu autorite hüpoteesi kohaselt võis nende teekond kulgeda kõrgematele aladele, kus täna asuvad Idaho osariigi lõunaosa ja Utah' osariigi loodeosa. Sealne piirkond võis neile kuival aastaajal pakkuda vee- ja toiduküllast pelgupaika.  Uuringu tulemused tõestavad esmakordselt, et Camarasaurus ja ilmselt ka teised sauropoodid võisid ümber asuda. Kuigi uuringu autorid märgivad, et mitte kõik nende uuritud dinosaurused ei olnud ümber asunud, näitas hammaste analüüs, et enamus Camarasaurusi oli ette võtnud 300 kilomeetrise rännaku. 
