Jogurtibakter  ei ela kõhus
Jogurtibakter ei suuda kõhus elavaid mikroobe asendada, näitas Missouri teadlaste uurimus.  Jogurtis on erinevaid piimhappebaktereid, kes abistavad seedimist ja mõjuvad hästi immuunsüsteemile. Nii kuulutavad reklaamlaused, mille abil piimatooteid müüakse. Tegelikult teatakse probiootiliste bakterite  mõju kohta üsna vähe. St Louis ´s asuva Washingtoni ülikooli mikrobioloogid Nathan McNulty ning  Jeffrey Gordon kasutasid katsealustena seitset paari ühemunakaksikuid. Üks kaksikutest  sõi kaks korda päevas laialt reklaamitud jogurtit, mis sisaldas viit erinevat bakteritüve. Seejärel uuris McNulty kaksikute väljaheites olevaid baktereid. Selgus, et jogurtis elutsevad mikroobid ei asunud kordagi inimese kõhtu püsivalt elama ega mõjutanud  oluliselt soole bakterikooslusi.  "Tulemus ei ole üllatav. Katsealused sõid sisse vaid mõned miljardid piimhappebakterid, kuid nende enda soolestikus on mikroobe kümnete triljonite kaupa," kommenteeris Gordon.  Seejärel tegid uurijad katseid  eriliste laborihiirtega, kelle soole mikrofloora oli äärmiselt vaene  seal leidus vaid 15 liiki baktereid, kes on ka inimese kehas olemas. Jogurt ei tekitanud näriliste kõhus revolutsioonilisi muutusi. Suurenes vaid mõne mikroobi süsivesikute lagundamise võime. Probiootilisi toiduaineid tootvad firmad on suure surve all. Eriti pärast seda, kui Euroopa toiduohutusamet  EFSA pani kahtluse alla paljude seda tüüpi toodete kasuliku mõju.  Teiste hulgas leidis amet, et Eesti teadlaste avastatud piimhappebakterit ME-3 ja vererõhku alandavas juustus oleva bakteritüve TENSIA puhul pole väiteid nende tervisele kasulike omaduste kohta piisaval määral teaduslikult tõestatud. Gordoni sõnul on probiootikumide toimet raske uurida, kuna nii piimatoodetes kui inimese kehas on väga palju erinevaid baktereid, kelle omavahelisi mõjusid tuntakse halvasti. Vaese mikroflooraga laborihiired võivad olla parim mudelorganism, kelle abil saab katsetingimusi rangelt kontrollida. Uurimuse kriitikute arvates peaks Gordon tegema  uue eksperimendi  suurema arvu ühemunakaksikutega. Samuti hoiatasid nad, et hiir ja inimene pole täiesti sarnased loomaliigid ning hiire abil loodud mudeli tulemusi ei saa täielikult inimesele üle kanda. Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine. Loe ka professor Marika Mikelsaare arvamust selle uuringu kohta: Kuidas tõestada probiootikumide toimet?  
