Miks kriidikrigin ihu judisema paneb?
Mõned helid on vastikud. Küünte kriipimine vastu tahvlit paneb osa inimesi suisa karjuma.Nüüd on selge, miks see on nii   esiteks loeb teadmine, kust häiriv heli pärineb ning oma osa mängib ka inimese kõrva ehitus.  Varem on uurijad näidanud, et inimesele ebameeldivate helide hulgas on palju selliseid, mis jäävad inimese kuuldavate sageduste keskossa. Kuid seda ei suudetud selgitada, miks mõned helid suisa vastikust ja valutunnet tekitavad.  Kölni ülikooli teadlane Michael Oehler ning Viini ülikoolis töötav Christoph Reuter  palusid vabatahtlikel katsealustel kuulata erinevaid helisid. Valikus olid olemas kriidi krigin, küünega tahvlile vedamisel tekkiv heli  ning taldriku kahvliga kriipimine. Kõige vastikumateks osutusidki kriidi ja küüntega tekitatud hääled. Seejärel muutsid teadlased häirivate helide sagedust ja eemaldasid inimkõrva jaoks mürale sarnaneva osa. Siis palusid nad katsealustel kuulata töödeldud helisid. Osadele öeldi, mida neile mängiti, teistele jäeti aga mulje, et nad kuulavad moodsat muusikat. Kuulajad  pidid hindama helide meeldivust. Samal ajal jälgisid uurijad katsealuste keha stressimärke  südame löögisagedust, vererõhku ning naha elektrijuhtivust.  Selgus, et naha elektrijuhtivus muutus ebameeldivate helide kuulmise ajal üsna palju  seega võib häiriv hääl tekitada tuntavaid kehalisi reaktsioone. Üllatav oli see, et inimese jaoks muudavad helid ebameeldivaks võnkesagedused, mis jäävad  vahemikku 2000 kuni 4000 hertsi. Need sagedused on olemas ka inimkõnes. Selliste sageduste eemaldamine muutis kõikide helide kuulamise katseisikutele talutavamaks. Katsealuste hinnang helide meeldivusele sõltus sellest, mida nad arvasid end kuulavat. Kui inimestele öeldi, et helilõik on osa muusikateosest, hindasid nad seda kõrgemalt kui teades, et kuulevad arvutiga töödeldud kriidikriginat. Naha elektrijuhtivuses toimuvad muutused jäid mõlemal korral samaks.  Oehler ja Reuter oletasid, et ebameeldivate kuulmisaistingute tekkimist võib mõjutada inimese kõrva anatoomia. Kuulmekäik võimendab teatavaid sagedusi, ka ebameeldivad helid jäävad sinna vahemikku. Kriidiga tahvlil krigistamine võib inimese kõrva jõuda võimendatult ning see tekitabki vastikustunnet. Oehler ja Reuter plaanivad jätkata inimkõrvale ebameeldivate helide uurimist . Teadmine, miks mõni heli tundub talumatuna, aitab inseneridel sarnaseid helisid muuta või varjata. Nii saab luua näiteks meeldivama kõlaga kodumasinaid.  
