Pasknäärid peavad plaane
Linnud suudavad tulevikule mõeldes hetkehimud maha suruda. Talvevarude kogumine ning järglaste eest hoolitsemine kindlustab loomade tuleviku. Selliseid käitumisviise peavad bioloogid geenide poolt kontrollituks. Kui inimene teeb minevikukogemuste põhjal üldistusi ja võtab seejärel oma eelseisvat olukorda arvestades vastu mingi otsuse, siis  linnud-loomad käituvad pigem hetkevajadusest lähtuvalt. Vähemalt nii arvavad paljud uurijad.  Siiski võivad mõned linnuliigid olla piisavalt nutikad, et oma otsustes möödunu ning tulevikuga arvestada. Vareste  vaimuanded on hästi teada. Kuid nendega samasse sugukonda kuuluvad sininäärid ning pasknäärid on samuti üsna arukad. Cambridge´i ülikooli loomade käitumise uurijad kasutasid katsealustena just neid liike.  Sininääridega tehtud katsetes näitas Nicola Clayton, et kui lindudele pakkuda väga palju mingit kindlat toitu, hakkavad nad seda varuks koguma. Uurija oletas, et sininäärid soovivad seda tulevikus süüa.  Samas on inimesel end üsna raske lindude olukorda panna, et aru saada, miks nad nii käitusid.  Sininäärid võisid lihtsalt teada, et mõnda tüüpi seemned või pähklid säilivad paremini kui teised. Selle teada saamiseks otsustasid Clayton ja tema kaastööline Lucy Cheke uurida, mida teevad pasknäärid. Need segatoidulised linnud varuvad looduses endale talveks tammetõrusid. Üks lind võib peidikutesse talletada isegi kolm-neli kilogrammi tõrusid. Cheke kasutas katses nelja täiskasvanud pasknääri. Ta toitis linde nelja päeva jooksul maapähklite ja rosinatega ning pakkus neile kahte kasti, kuhu toitu varuda.  Esimesel päeval said pasknäärid maapähkleid ja rosinaid, järgmisel päeval ainult rosinaid ja kolmandal vaid maapähkleid. Viimasel päeval said linnud enne peidiku juurde minemist suure kuhja maapähkleid.   Selgus, et linnud suutsid ette mõelda. Nad peitsid rosinaid sellesse kasti, mida neile pakuti pärast maapähklihunnikut ja maapähkleid selles, mida neile pakuti pärast rosinatega maiustamist.  Cheke sõnul võib  pasknääre võrrelda lapsega, kes võtab toitu matkale kaasa. Kui ta teab, et ta saab õhtuooteks õpetajalt kooki, siis ta ei võta kaasa magusat, vaid ainult võileibu.  Võimalik, et vareslased suudavad talletada mälestusi ja mõelda tulevikule samal viisil kui inimesedki. Mis täpselt lindude peas toimub, jääb praegu veel saladuseks. Uurimus ilmus ajakirjas Biology Letters.    
