Inimesed hõivasid Euroopa seniarvatust varem
Aafrikast pärinev kaasaegne inimene jõudis Lääne-Euroopa piirialadele juba vähemalt 41 000 aastat tagasi, jagades meie kodumandrit tuhandeid aastaid neandertallastega, näitasid kaks värsket uuringut. Itaaliast leitud kahe lapsehamba uus analüüs ning Edela-Inglismaa rannikualal asuvatest Kenti koobastest leitud lõualuu ja hammaste uuesti määratud vanus näitasid, et need kuulusid inimestele, mitte neandertallastele, nagu varem arvati. Itaaliast leitud hambad on umbes 43 000 kuni 45 000 aastat vanad, seega on need vanim tõend Euroopas elanud kaasaegse inimese kohta. Teadlased kahtlustasid varem, et 42 000 aastat tagasi olid meie esivanemad Aafrikast juba Euroopasse jõudnud, sest Euroopast on leitud mitmeid sellest ajast pärinevaid erisuguseid ja keerulisi tööriistu, nagu esimene hoolikalt töödeldud hirvesarv ja elevandiluust tööriistad. Sellest ajajärgust pärinevate leidude seas on ka palju puuritud aukudega loomahambaid, nikerdatud teokarpe, kivist ja elevandiluust helmeid ning teisi ehteid, mille kohta arvatakse, et neid valmistas ainult Homo sapiens. Rumeeniast leitud H. sapiensi seniste vanimate kivististe vanuseks oli määratud aga ainult umbes 40 000 aastat ja sedagi suure veamarginaaliga. Mujalt Euroopast leitud inimeste säilmed on juba kõik alla 37 000 aasta vanad. Seega on teadlased vaielnud selle üle, kui kaua kestis inimeste kooseksisteerimine neandertallastega, kes kadusid umbes 30 000 aastat tagasi. Vaieldud on ka selle üle, kumb liik lõi nö üleminekuaja tööriistad ja ehted, mis on neandertallaste tüüpilisest toodangust keerulisemad, kuid mitte nii arenenud kui kaasaegsete inimeste valmistatu. Kui Itaaliast leitud hambad kuulusid inimlapsele, siis on ka Uluzzi kultuuri, mis on üks selle üleminekuaja olulisi kultuure, tööriistad inimeste, mitte neandertallaste kätetöö.  Viini ülikooli paleoantropoloogi ja ajakirjas Nature ilmunud uuringu autori Stefano Benazzi sõnul vähendavad tema rühma uurimistulemused oluliselt tõenäosust, et neandertallastel arenesid enne anatoomiliselt kaasaegsete inimeste saabumist välja omad hilisele kiviajale omased oskused.  Teise ajakirjas Nature ilmunud uuringu autorid kasutasid koos Briti lõualuuga seostatavate loomaluude vanuse uuesti määramiseks täiustatud raadiosüsiniku meetodit, mis näitas luude vanuseks 41 000 kuni 45 000 aastat. Seega pidi lõualuu kuuluma vanimale Loode-Euroopas elanud kaasaegsele inimesele. Benazzi rühma uuring näitas, et Itaaliast leitud hammastega seostatavad teokarbid on 43 000 kuni 45 000 aasta vanused.  Nende kahe uuringu põhjal on selge, et kaasaegsed inimesed elasid mõlemas Euroopa otsas seniarvatust varem. Oxfordi ülikooli teadlase ja Inglismaa leiu vanuse määramisel osalenud Thomas Highami sõnul said kaasaegsed inimesed neandertallastega Kesk-Euroopas koos eksisteerida vähemalt 3000 kuni 5000 aastat. Lõuna- ja Ida-Euroopas võis see periood olla veelgi pikem. Seega oli mõlemal inimliigil piisavalt aega vastastikkuseks läbikäimiseks, olgu siis teineteiselt oskusi omandades, sõdides või paaritudes.
