Punaste kääbuste ümber võib olla elu
Punased kääbustähed on küll väikesed ja jahedad, kuid nende kõige levinumat tüüpi tähtede ümber tiirlevad planeedid on elu tekkeks ja arenguks seniarvatust sobivamad, näitas värske uuring. Kaugete kääbustähtede planeedid võivad olla vedela vee leidumiseks siiski piisavalt soojad tänu sellele, et tähelt tulev peaaegu infrapunane valgus neeldub planeete katvas lumes ja jääs.  Maavälist elu otsitakse tavaliselt nn eluks sobiva piirkonna planeetidelt, mis asuvad tähtedest sellises kauguses, et seal on vedela vee olemasoluks piisavalt soe, kuid samas mitte nii kuum, et vesi ära auraks.  Punased kääbused on jahedamad kui Päike ning seetõttu on arvatud, et väiksem on ka neid ümbritsev eluks sobiv piirkond, mis peaks muutma ükskõik millise planeedi gravitatsioonilise tõmbe tähe suhtes tugevamaks ning elamiskõlblikud maailmad kergemini avastatavaks, kui seal selliseid leidub. Punastel kääbustel on aga kalduvus lõkkele lüüa ja nii lähiplaneete kõrvetada. Ohutus kauguses planeetidel võib olla aga jälle liiga külm. Suurbritannia Readingi ülikooli kliimateadlane Manoj Joshi ja Robert Haberle NASAst aga avastasid, kuidas punased kääbused võivad ohutus kauguses asuvaid planeete soojendada. Jää ja lumi peegeldavad 50-80 protsenti nähtavast valgusest. Nii säilib ka Maal jää külmununa, peegeldades enamuse päikesevalgusest tagasi kosmosesse. Päikesega võrreldes kiirgavad punased kääbused nähtavat valgust vähem ning jääs ja lumes neelduvat peaaegu infrapunast valgust rohkem. "Kui planeet on kaetud lume või jääga, neeldub planeedi pinnale jõudvat infrapunakiirgust rohkem. Seetõttu võib eeldada, et lume- ja jääkate muudavad planeedi palju soojemaks," rääkis Joshi. Joshi ja Haberle uurisid punaste kääbuste Gliese 436 ja GJ 1214, mille ümber tiirlevad eksoplaneedid, spektreid ning leidsid, et jäine planeet peegeldaks tagasi 10-40 protsenti tähelt tulevast valgusest. Seega särab nende kaugete maailmade lumi tegelikult poole vähem ning eluks sobiva piirkonna väliserv ulatub tähtedest seniarvatust 10-30 protsenti kaugemale.  "Suurem piirkond tähendab suuremat tõenäosust, et eluks sobivas piirkonnas leidub ka planeete," märkis Joshi. Uuringu põhjal ei saa veel väita, et mõni teadaolevatest liiga külmaks peetud eksoplaneetidest asuks tegelikult eluks sobivas piirkonnas. Üks võimalik kandidaat on eksoplaneet Gliese 581d, kuid arvatakse, et sellel ei leidu piisavalt jääd.  Uuring ilmub ajakirjas Astrobiology.
