Miks on mürgised konnad kirevad?
Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on kümneid värvikirevaid konnaliike, kelle nahk on väga mürgine. Ere värvus on signaal röövloomadele  ära söö mind, olen kibeda maitsega.   Paljudel mürgistel kahepaiksetel esineb märkimisväärne liigisisene varieeruvus  sama liiki isendid võivad olla väga erinevad. Bioloogide jaoks tekitab see küsimuse, miks on vaja nii palju erinevaid hoiatusvärvusi, kui piisaks vaid ühest?  Montreali ülikooli evolutsioonibioloog Mathieu Chouteau otsustas uurida mürgiste konnade muutlikkust.Talle pakkus  huvi  Peruus elutsev liik Ranitomeya imitator.  Neil tillukestele konnadel esineb kümmekond erinevat mustrit. Kuna värvus ja muster on hoiatav sõnum kiskjale, pidi selline kirevus uurija arvates röövloomi segadusse ajama.  Choteau valmistas mustast savimassist 3600 elusuurust 18-millimeetri pikkust konnamudelit. Osa mudeleid värvis ta pruuniks, et need sarnaneksid ohututele kahepaiksetele. Ülejäänud savikonnad said kaht tüüpi välimuse kollased triibud või rohelise võrkja mustri. Võrkmustriga kahepaiksed elutsevad looduses ühes orus ning  triibulised konnad lähedal asuval madalikul. Kahte elupaika eraldab mäeahelik. Chouteau paigutas  oma mudelid mõlemasse piirkonda väikeste teeradade äärde. Seejärel kontrollis ta mitme päeva jooksul, kas linnud olid proovinud savist konni rünnata. Selgus, et linnud vältisid mudeleid, mis sarnanesid kohalikele konnadele. Orus ründasid linnud vaid seitset protsenti  võrkmustriga savimudelitest. Seevastu pruunidest ja kollasetriibulistest mudelitest said nokalööke 14 ja 27 protsenti.  Madalikul üritasid linnud nokkida võrkmustriga ning pruuni värvi mudeleid. Chouteau sõnul aitas katse selgitada vihmametsas elavate konnade mitmekesise välimuse põhjuseid. Erinevates elupaikades on sama liiki kahepaiksed teist laadi välimusega,  erinevusi aitavad säilitada röövloomad, sest normist kõrvale kalduvad kahepaiksed satuvad kohe nende saagiks. Biolooge üllatab see, et nii mürgised konnad üldse lindude tähelepanu köidavad. Vihmametsade elustik  on väga keeruline ja liigirikas. Seetõttu ei piisa näljase linnu peletamiseks lihtsalt eredast värvusest. Kui ta ei seosta  teatavat värvikombinatsiooni kibeda maitsega, võib ta üritada ikkagi igaks juhuks rünnata. Uurimus ilmus ajakirjas The American Naturalist.    
