Koopamaalingute tähnilised hobused olid päriselt olemas
Kiviaegsete koopamaalingute valged mustade tähnidega hobused võivad olla päriselt elanud loomade kujutised, mitte kunstniku fantaasia. Osa arheolooge väidab, et 25 000 aastat tagasi ei elanud leopardimustriga tähnilisi hobuseid. Varem on muistsete hobuste DNA analüüsid näidanud, et toona olid hobused mustad või kõrvid ning neil ei olnud tähne.  Seega peaksid sellest ajast pärinevatel Prantsusmaal asuva Pech-Merle'i koopamaalingutel kujutatud tähnilised hobused olema sümboolse või šamanistliku tähendusega. Berliini Leibnizi instituudi teadlased analüüsisid Siberist ning Ida- ja Lääne-Euroopast leitud 31 muistse hobuse kivististest saadud pärilikkusainet. Kuue hobuse DNA sisaldas erinevaid pigmenti tootvaid geene, mis annavad tulemuseks tähnilise karvkatte. Neli hobust pärinesid seejuures Lääne-Euroopast, kus asub ka Pech-Merle'i koobas ning kaks Ida-Euroopast. Ülejäänud hobustest seitsmel esines musta karvkatet ning kaheksateistkümnel kõrvi karvkatet põhjustav geneetiline variatsioon. Seega esines uuritud eelajalooliste hobuste karvkattes kõiki Pech-Merle'i koopamaalingutel kasutatud värve. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringu autor Arne Ludwig ei välista siiski võimalust, et tähnilisi hobuseid võidi koopamaalingutel kujutada siiski religioossetel põhjustel.  Tänapäevastel hobustel seostatakse tähnilise leopardimustri esinemist kaasasündinud hädadega, nagu näiteks püsiva kanapimedusega, mis võib selgitada, miks sellise probleemiga metsikud hobused juba ammu välja surid. Tähniline nahk võis aidata hobustel kiviaja lumistes tingimustes paremini maskeeruda.
