Vereliistakute uus roll: mikroobide ründamine
Vereliistakud ehk trombotsüüdid on ühed kõige väiksemad vererakud imetajate kehas.  Nende ülesanne pole seevastu üldse tähtsusetu - just vereliistakud vallandavad reaktsioonid, mis panevad vere hüübima ja sulevad haava lahustumatutest valkudest korgiga.  Mida vähem trombotsüüte veres ringleb, seda aeglasemalt verejooksud peatuvad. Kuid ka vereliistakute ülehulk pole hea  liigne arv selliseid rakke võib tekitada veresooni ummistavaid trombe. Nüüd selgus, et vereliistakute roll kehas on tunduvalt keerulisem ning nad osalevad ka immuunreaktsioonides. Müncheni ülikooli teadlane Dirk Busch uuris laborihiirte vereliistakuid. Tuli välja, et kehasse tunginud mikroobid kattuvad kiirelt just nende vererakkudega. Trombotsüüdid juhivad bakterid põrna suunas, kus neid ründavad dendriitrakud, kes vallandavad põhjaliku immuunvastuse.  Vereliistakute aktiveerimiseks peab nende retseptor seonduma ühe kindla verevalguga. Busch lõi laboris hiired, kellel see valk puudus. Kui ta närilisi mikroobidega nakatas, siis ei asunud rünnakule mitte vereliistakud, vaid hoopis makrofaagide nimelised immuunrakud, kes sissetungijad lihtsalt ära sõid. Kuigi sel kombel tõrjus hiirte keha nakkuse tagasi, ei jäänud nende immuunsüsteemi mikroobirünnakust mingit mälestust, mis lubaks järgmise nakatumise korral kehal end kiiresti kaitsma asuda.  Buschi sõnul on vereliistakute aktiveerimist võimalik kasutada tõhusamate vaktsiinide tootmiseks. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Immunology.     
